Skulptorid sukelduvad kiviaega

Kui Vene, Poola ja Ukraina skulptorid läinud nädala­vahetusel Seljametsa jõudsid, kõndisid nad kaks esimest päeva ümber kivide, katsusid ja silitasid neid. Võõrustaja, Pärnu Fabergé seltsi esinaise ja maalikunstniku Tiina Ojaste küsiva ilme peale seletasid nad, et nendele on dolomiiditükid elusorganismid ja skulptorid peavad kõigepealt kividega kõnelema, et nood neile midagi vastu ütleksid.

Alles siis, kui skulptor saab aimu, mis konkreetses kivis peidus, on tal võimalik sellest suhtlemisest sündinud mõttevälgatusega edasi tegelda ja kivile uue välimuse andmi­sega pihta hakata. Eile keskpäeval hõljusid Mäeotsa talu tiigikaldal juba paksud valged kivitolmupilved ning näomaskide ja suurte kaitseprillide taha varjunud skulptorid olid kui valged lumememmed – töö käis.

Seljametsa avalikust supluskohast kar­jäärist teisel pool teed asuv Mäeotsa talu on suviseks Eesti-elamuseks ja selle käigus loomingulise töö tegemiseks skulptoreile suisa muinasjutuline paik.