Taasavatakse unustatud mälestusplaadid

Tahkuranna Jumalasünnitaja uinumise kirikus taasavatakse esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute mälestustahvlid.

FOTO: Henn Soodla

Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühma ja Eesti sõjahaudade hoolde liidu abil taasavatakse pühapäeva, 12. augusti keskpäeval Tahkuranna kirikus mälestusplaadid, millele on kantud kunagisest Uulu vallast esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas langenute nimed.

Mälestustahvlitele on kantud 32 nime, neist 11 hukkusid vabadussõjas. Annetuste ja ürituste korraldamisest saadud rahaga valmistatud plaadid avati Uulu valla kirikutes jaanuaris 1923. Plaadid paigaldati ka vallamajale (praegu riigimetsa majandamise keskuse hoone Laadil) ja punapöörde järel peitsid eestimeelsed inimesed need sama maja pööningule.

Uulu segakoori laulja koduloolane Henn Saar rääkis, et Eesti taasiseseisvudes käis ta Pärnu muinsuskaise seltsi juhi Ali Rza-Kulijeviga vihje ajel kunagise vallamaja pööningul ja sealt leitigi üles 45 aastat peidus olnud plaadid.

Uue vallamaja seinal Uulu külas avati mälestusplaadid teist korda ja pidulikult 1995. aastal, kuid samas hoones asuva lasteaia ümberehituse eel tõsteti ajaloolised plaadid jalust ära keldrisse. Sinna need jäidki kuni tänavu kevadeni.

“Enne olid plaadid pööningul, nüüd keldris, aga eks see ole meie ajaloosse suhtumise küsimus,” nentis Saar.

Uulu segakoori juhatuse liikme Vaike Mändmaa jutu järgi andis uudse Häädemeeste valla töömees Margus Merimaa volikogu liikmele Henn Saarele teada vallamaja keldrisse unustatud mäletusplaatidest.

Edasise asjaajamisega hakkaski tegelema Uulu segakoori algatusrühm, sealhulgas Saar, Tõnis Tamm, Vaike Mändmaa, Avo Mändmaa. Plaadid toodi keldrist päevavalgele 13. aprillil ja kiviraidur Ülo Kirdiga nõupidamise järel alustati 23 aastat ehk terve inimpõlve varjul olnud leiu puhastamist. Nii ongi kaks musta marmorplaati kolmanda avamise ootel. Sellele ajaloolisele sündmusele eelneb EAÕK Tahkuranna kiriku nimepäeva liturgia, teenib ülempreester ­Ardalion Keskküla.

Mälestusplaatide ja EAÕK Tahkuranna kiriku kui meie esimese presidendi Konstantin Pätsi ristimiskiriku kohta trükitakse voldik.

Tagasi üles