Juulis tangiti ASi Eesti Gaas tanklates üle Eesti 715 000 kuupmeetri surugaasi, millest eestimaist päritolu rohegaas ehk biometaan moodustas 61 protsenti. Enim tangitakse rohegaasi Pärnus ja Tallinnas.
Rohegaasi tangiti enim Pärnus
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
9. august 2018, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kui juuni rohegaasi tarbimine tegi suure hüppe, siis võib öelda, et juuli lõpu seisuga on tarbimine stabiliseerunud,” ütles ASi Eesti Gaas juhatuse liige Raul Kotov. Kokku tangiti ettevõtte tanklates üle Eesti sõidukitesse 437 000 kuupmeetrit rohegaasi, mis moodustab firma surugaasi müügist kaks kolmandikku.
„Eestimaist päritolu rohegaasi osteti kõige enam Pärnus, kus suur osa ühistranspordist on gaasile üle läinud. Mõningast kasvu võrreldes eelmise kuuga näitab ka Tallinna tanklate müük,” lausus Kotov ja lisas, et rohegaasi saab praegu Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu tanklatest.
Kokku tangiti juulis surugaasi 715 000 kuupmeetrit. „Gaasikütusele üle läinud sõidukiomanikele on üha olulisem gaasi vähene keskkonnasaaste ja bensiiniga võrreldes kaks korda odavam hind,” selgitas Kotov.
Biometaan ehk rohegaas on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja -veesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning eri päritoluga biomassist. Rohegaasi saab sõidukikütusena osta nii puhtal kujul kui maagaasiga segatult. Kuna koostiselt ja kvaliteedilt on rohegaas ja maagaas samaväärsed, sobivad autole mõlemad ja neid võib kasutada paralleelseltki.
Praegu toodavad Eestis biometaani kaks tehast: Kundas asuv OÜ Rohegaas ja Viljandimaal paiknev OÜ Biometaan.