Täna pärastlõunal toimus Jaansoni raja vasakkaldal Eesti Terviserajad SA korraldatud üritus, mille raames kutsuti kergliiklejaid rohkem kiivreid kasutama.
Galerii: Jaansoni rajal jagati liiklejatele kiivreid
/nginx/o/2018/03/05/7660155t1hf000.jpg)
/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
10. august 2018, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Peamiseks eesmärgiks ei ole kiivrite jagamine, vaid ohutusele tähelepanu juhtimine,” rääkis Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke. Tema sõnutsi peaks kiivrit kandma nii lapsed kui täiskasvanud. „Kui ise oled hoolikas ja mõtled, et midagi ei juhtu, siis võib mõni väline tegur, näiteks teine liikleja või auk kukkumise põhjustada.”
Jaansoni rajal tõukerattaga sõitnud Gregor Reimets lausus, et luges kampaaniast ja tuli uudistama. Küsimusele, miks ta kiivrit ei kanna vastas ta: „Kiiver on kodus ja pael on katki,” lisades, et muidu on kiivrit plaanis kandma hakata küll.
Lõokese jutu järgi jagati Pärnus kõik kaasa toodud kiivrid laiali veerand tunniga. „Väga tore oli inimestega kohtuda ja selgitada kiivrite vajalikust,” sõnas Lõoke, kelle ütlust mööda õpetasid nad sedagi, kuidas kaitsepeakatet õigesti pähe kinnitada.
Eesti laskesuusakoondise liige Martin Remmelg, kes samuti kiivri kandmist propageerib, kõneles, et tema kannab peakaitset rattaga või rullsuuskadega sõites alati. Kuna suusatajad teevad suvel rullsuuskadel palju trenni, on kiiver tema sõnutsi selle juures kindel varustuse osa.
Remmelg selgitas, et pea kuu tagasi kukkus ta rattavõistlusel. „Käisin üle peagi, aga mingisugust tagajärge sellel ei olnud, kiiver ilmselt päästis,” arvas Remmelg. „Ole sa nii profesionaalne kui tahes, vigu tuleb ikka ette. Sa ei tea kunagi, millal kivi ratta ette jääb või midagi juhtub.”
Politsei- ja piirivalveameti esindaja Kaisa Kukk märkis, et seaduse järgi on kiivri kandmine kohustuslik kuni 16aastastele. Aktsiooni suhtub ta positiivselt. „Ennetustöö on väga oluline, et hoida ära raskemaid tagajärgi.” Tema järgi oli eelmisel aastal 112 jalgrattaõnnetust, sel aastal on neid juba olnud 138. „Tahaksime, et inimesed ise võtaksid vastutuse ja hooliksid rohkem oma tervisest,” ütles Kukk.
Üritust korraldatakse terviseradadel üle Eesti. Kokku jagatakse selle käigus 300 kiivrit.