Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/11/7301827t1h9795.jpg)
/nginx/o/2018/08/10/11171123t1h0d78.jpg)
Pärnu kunstikooli direktor, Sütevaka kunstiaja-loo õpetaja, läbi ja lõhki kunstiinimene Kristel Kallau tahtis juba nooruses välimuse poolest massist erineda. Kui miskit eripärast kätte sattus, ta selle ka selga pani. Ainuke häda, et toona polnud rõivaste valik kuigi suur. Nüüd on tal kirev garderoob, kus leidub suisa 100 seelikut. Intervjuu alguses saab kiiresti selgeks, mida Kristel siinilmas kõige rohkem fännab: peret. Abikaasa Üllar Kallauga kasvatab ta Räämal oma segasummasuvilalikus kuningriigis kolme tütart.
Meil käib trall uue kunsti muuseumi (UKM) ümber. Kuidas ja kas üldse kujutate ette Pärnut ilma selleta?
See on valus teema, sest ma kuulun ju UKMi nõukokku. Olen üllatunud, et oleme praegu sellises situatsioonis, nagu oleme: käib arutelu, kas meil on seda vaja. Ma ei ole näinud, et ükski teine meil siin kunstiga tegelev organisatsioon kutsuks kogu aeg lapsi ja noori enda juurde, korraldaks töötube ja kohtumisi kunstnikega.