Lihula mõis lõi kandlemuusika saatel õitsele

Lihula mõisas õitses täna tuhandeid lilli, mille käsitöömeistrid olid tikkinud tekkidele ja seelikutesse, vorminud eheteks või pannud trükisõnasse. Ilu ei olnud välja pandud juhuslikult: häärberis toimus Lihula kaheksas lillkirjafestival, millest kogunes osa saama paarsada külastajat.

Lihula lilltikandi selts pani välja kaks näitust: „Mare ja Mare” ehk Mare Kaiseli ja Mare Kalmuranna tikandid ning Liivi Vainu käsitöö. Pärimuskultuuri kandjatena on lilltikandimeistrid tikkinud õide isegi tugitoolid, rääkimata rõiva- ja kodukaunistamise esemetest.

Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu juhatuse esimees Liina Veskimägi-Iliste tunnustas Lihula lilltikandi seltsi kui vabaühendust järjepideva töö eest pärimustikandi dokumenteerimisel ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimekirja arvamisel. Selle kinnitus on pärandihoidja austaja tiitli andmine Maie Roosile.

Lihula rahvaülikooli tegi Eesti Vabariigi 100. aastapäevale mõeldes kingituse ja õpetas paarikümnele naisele-lapsele lillkirjalise seeliku tikkimist. Täna näitasid nood oma kätetööd ja pälvisid tugeva aplausi.

Ettekanded olid lilltikandi ajaloost ja tänapäeva arusaamadest, töötoas õpetas Indrek Ikkonen valmistama metallist litreid ja nööpe. Võistutikkijad istusid pärastlõunal laua taha ja Lihulast pärit hõbedameister Jüri Urb tutvustas oma loomingut, mis tugineb muistsete Lääne-Eesti meistrite loometööle.

Muusikalist meeleolu andsid Pärnu-Jaagupi muusikakooli kanneldajad Anne Marie Tasane, Kertu Riin Figol ja Käthriin Aasa ning duo Kristiina Mägi - Ivar Einloo.

„Meid ajendab festivali korraldama huvi lilltikandi vastu, aga ka missoonitunne. Püüame leida huvitavaid lektoreid ja alati seome ürituse rahvakunsti ja käsitöö liidu aasta teemaga: tänavu on teemaks ajatus, nagu on ajatud lillkirjamustrid,” ütles festivali üks eestvedajaid Urve Selberg.