Sügisene rattahooldus tuleb kevadisest odavam

Pärnu kaupluse A2K jalgrataste hooldusspetsialist Rait Konnov ütles, et samamoodi nagu autoga oleks vaja hoolduses käia rattaga. Foto: Ants Liigus

Kel plaanis külma ja pimeda aja tulles rattaga edasi sõita, peab sõiduriistale kindlasti tuled kinnitama, kes aga ratta peagi talvekorterisse paneb, võiks selle esmalt hooldusesse saata.

Liiklusseadus nõuab, et jalgrattal ja pisimopeedil peavad olema töökorras pidur, signaalkell ja vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Samuti põlegu jalgrattal, tasakaaluliikuril ja pisimopeedil pimedal ajal või halva nähtavusega sõites ees valge ja taga punane tuli.

Enamik rattaomanikke võtab sõiduriista hoolduse ette alles siis, kui miski silmanähtavalt korrast ära. Tegelikult tasub ratas vähemalt korra aastas kriitilise pilguga üle vaadata, veel parem: ärge lükake seda kevadeks.

Pärnu Kalevi spordikooli jalgratturite treener Kaido Juurik tõdes, et hoolduses käimine pole odav lõbu, kuid igal sügisel hooldatud ratas võib kesta paarkümmend aastat. Just moodsad, rohkete lisadega rattad vajavad eriti, et õppinud meistrimees neile aeg-ajalt pilgu peale viskaks.

“Ratas võib tunduda väliselt täiesti korras, kuid laagripesadesse on siiski kogunenud niiskus, mis seismise ajal oma tööd tegema hakkab,” selgitas Juurik. “Kui rattaga on meres sõidetud, on soolane vesi määrde sees ja kui ratas jääb mitmeks kuuks niiskesse ruumi seisma, algab roostetamisprotsess.”

Osa inimesi sõidab rattaga külmadeni, kui teedele soola pannakse. Jällegi varitseb oht, et sool hakkab roostet tekitama. “Kergemal juhul on kett kevadel punakas, raskemal juhul lausa pulgaks roostetanud ja seda ei saa üldse enam kasutada,” nentis Juurik.

Sügisene hooldus odavam

Jalgrattaid müüva ja hooldava kaupluse A2K Sport hooldusspetsialist Rait Konnov selgitas, et kui hooaja vältel vähemalt 500 kilomeetrit ära sõita, võiks sügisel kindlasti ratast spetsialistile näidata ja põhjaliku hoolduse ette võtta. Täishooldust peaks tegema kahe aasta tagant või kui rattaga on üle 2000 kilomeetri sõidetud.

Sügisel ratast hooldades hoiab kokku hulga raha. Nimelt hakkab ratta külge jääv niiskus, pori ja muu mustus talvel ratta sisse sööbima. “Kui ratas jääb sügisel puhastamata seisma, võib see kevadel olla roostes ja üldse mitte sõidukorras,” hoiatas Konnov. “Sügisel saaks aga rattast veel asja, kui see lahti võtta ja korralikult ära puhastada. Pealegi on praegu odavam hooldada kui kevadel.”

Vähe sõitnud ratast ei peagi sügisel kindlasti lahti võtma, õlitamisest ja lihtsamast reguleerimisest võib piisata.

“Levinud probleemideks on ebatäpne käiguvahetus, kõverad jooksud ja kriuksuv kett,” seletas Konnov. “Need vead on kiiresti parandatavad ega nõua suuri kulutusi.”

Porine ratas vajab pesu, kuid survepesuriga ei tohi ise ratta kallale minna. Küll võib pesta tavaliselt voolikust voolava veega, aga rattad ehk jooksud oleks mõistlik selleks ajaks raami küljest eemaldada. “Survega voolav vesi ei tohi laagri sõlmede sisse sattuda,” kinnitas Konnov.

Jalgratast võib pesta svammi ja vahuse veega ning pesuvahendiks sobib hästi autošampoon ja isegi Fairy lahus. Poodidest saab osta spetsiaalse rattapesuharja, aga asja ajab ära pudelipesuharigi.

Pärast pesu tuleks kett õlitada, mujale rattahoolduses võhik ise õli panna ei tohi. Keti õlitamiseks sobib spetsiaalselt rattaketile mõeldud vahend.

“Õlitamise puhul teevad inimesed kaks viga: kas ei õlita üldse ja sõidavad kriuksuva rattaga või õlitavad üle, siis korjab kett palju liiva ja muud mustust külge,” rääkis Konnov.

Kuna niiskus ei tee rattale head, tuleks talvel seda hoida kuivas, kuid miinuskraade kartma ei pea.

Vältige vigu

Kõneldes levinud vigadest, mida inimesed oma jalgrataste hoidmisel teevad, nimetaski Konnov esmalt seda, et ratast ei puhastata. “Kogu käiguvahetussüsteem ja kett on pori ja liiva täis,” tõdes ta. “Siin piisaks isegi sellest, kui võtad väikese orgi ja lükkad suurema mustuse ära ning nühid harjaga puhtaks.”

Jalgrattaga ei tohi sõita merevees, sest siis hakkab kett kiiresti roostetama. “Soolases merevees sõit on ratta surm,” hoiatas Konnov. “Aga veelomp ei tee miskit hullu.”

Kummide puhul on inimestel käega katsudes keeruline mõista, kas need vajavad pumpamist. “Tavaliselt on sisekummide karbi peale kirjutatud, et rõhku tuleb iga kahe nädala tagant kontrollida ja väliskummil on kirjas, millisele rõhuvahemikule kumm peab vastama,” selgitas Konnov. “Neist nõuetest tasub kinni pidada.”