Bioloogia õpikojas lahati kalu

, bioloogiaklubi asepresident 11.c
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu koolide bioloogiahuvilised õpilased käivad Koidula koolis tegutsevas õpitoas.
Pärnu koolide bioloogiahuvilised õpilased käivad Koidula koolis tegutsevas õpitoas. Foto: Keidi Mäe

Pärnus oktoobri algul keemia õpikojaga käivitunud õpikodade programm sai jätku bioloogia õpikoja tänavuse avaõhtuga, kuhu huvilisi kogunes mullusest rohkem, peamiselt Koidula kooli enda õpilased.

Bioloogia õpikojad on jagatud teemadeks ja Pärnus andis avalöögi teema “Fauna”, juhendasid Tartu ülikooli bioloogiatudengid Liivi Plumer ja Kaisa Telve. Kaisa on  Koidula kooli vilistlane.

Kala lahkamisest sai esimese bioloogia õpikoja peamine tegevus. See on parim viis tundma õppida kala kui elavat ja hingavat organismi oma originaalsuse ja keerukusega. Nii püüti kindlaks määrata igat organit, mis kala seest üles suudeti leida, ega silmadki puutumata jäänud. Pärast vaevalist lõiketööd prooviti teaduslikku lähenemist, määrates kala organite pH-d ning jälgides, kuidas neile mõjub vesinikperoksiid.

Kala kõrvalt jäi pisut aega putukate vaatamiseks läbi mikroskoobi, imetajate väljaheidete uurimiseks, määrajatega tegelemiseks ning linnu skeletiga tutvumiseks.

Et fauna on väga lai teema, jäi neljast tunnist väheks. “Niipalju siis imetajatest,” lausus Kaisa, pannes kaasavõetud kassi skeleti kasti tagasi.

Meie koolisüsteemis on esikohal alati teooria õppimine, seetõttu pole enamasti aega praktilisi töid teha. Praktika on alati väga kasulik ja sellekohased võimalused hädavajalikud. Kasutades bioloogilisi teadmisi, teame, et noorematel inimestel domineerib tavaliselt nägemismälu, selleks on vaja ise näha, ise teha ja ise kohal olla.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles