Luule kaigub Karuse veskis ja Pärnu kohvikutes

Anu Jürisson
, kultuuritoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karuse veskis loetakse ülehomme luulet.
Karuse veskis loetakse ülehomme luulet. Foto: Erakogu

“Eestis on nii, et kõigepealt peab mõtlema vihmalava välja ja siis alles avalava,” muheles Georg Merilo, kes juba kümmekond aastat korraldanud pealinna restoranis Pegasus ja Haapsalus Augustibluusil Bluule-õhtuid ja veab gastrolle kõikjal, kus elegantset luuleesitust ja professionaalset muusikat hinnata osatakse.

Erandkorras kutsutakse luulesõbrad nüüd Pärnumaale Lääneranda kamraad Priit Issaku koju – Karuse veskisse. Seal saab luulet ühtviisi kenasti lugeda nii väljas kui sees. Piknikutekid võiks tulijad sellegipoolest enda mugavuse mõttes kaasa võtta.

“Karuse tuli päevakorda õigupoolest hoopis Sarka ehk Toomas Saarepera kaudu, kes samuti on meil laval. Sarka ütles, et see on tore koht, kus suvel eriti midagi ei toimu. Sestap saigi kokku lepitud, et seal teemegi,” meenutas Merilo.

Seltskonnaga liituma kutsuti pärnakas Kivisildnik ja alati on neisse loomingulistesse õhtutesse kaasatud muusikud ja üks näitlejagi. Temal palutakse lugeda luulet autoreilt, kes teda parajasti kõnetavad, seekord on kaasatud Kärt Kross-Merilo.

“Muusikud nii soleerivad kui ilmestavad loetavat taustaks oma helidega, püüdes publiku tähelepanust välja lugeda emotsioone: rõõmu ja kurbust või romantikatki. Lapsed võtke kindlasti kaasa, loeme kas Ott Arderilt või Ellen Niidult midagi nendelegi,” soovitas Merilo.

Algpõhjus, miks seltskond selliseid luulekontserte 2009. aastast saati teeb, ulatub Merilo jutu järgi Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepani. Nemad alustasid 1960. aastate alguses Pegasuses samalaadse traditsiooniga.

“Teine põhjus, miks me seda teeme: et inimesed ei unustaks luulet keset argipäeva ära. Kui kas või näiteks külla minnes võetaks veinipudeli kõrval kostiks mõne elava autori luulevihik kaasa, saaksid luuletajad tegelda loominguga ega peaks töötama muul alal, kus argisus nad ära sööb,” avaldas korraldaja.

Ülehomme loetakse kolmandat ja viimast korda sel suvel luulet Pärnu kesklinna kohvikuteski: bussijaamast Nullpunkti, Piparmündi ja Cafe Grandini. Oma loomingut esitavad Mikk von Berg sõpradega, Tallinna luuletaja Lauriito, Pärnumaa poetessid Daivi Jõerand ja Evelin Laanesaar, taustal Kaija Rytköneni viiulimuusika. Turneele paneb punkti Jürgen Rooste Erki-Andres Nuudi klaveribluusi saatel.

“Arvestades, kuidas ta oma südameverega kirjutab ja kui äge esineja on, võib Jürgen Roostet nimetada küll Eesti luule südametunnistuseks,” põhjendas Luulesiiditee algataja Jaak Känd.

Kännu kinnitust mööda andis esimese suve kogemus talle indu jätkata luuletajate turneega kohvikuid ja avalikke kohti pidi – kus rahvas liigub – tuleval suvelgi.

“Nii kohvikud kui publik võtsid meid mõnusasti vastu ja kuulajaid jätkus vahel vähem, vahel rohkem, kuidas kunagi. Peab vaid mõtlema, millistes paikades seda täpsemalt teha. Oli neidki kohti, kuhu lõunatama või õhtustama tulnud rahvas ei olnud huviline,” möönis Känd. “Omaette probleem, kas meil õnnestub turneed ka edaspidi projektipõhiselt rahastada. Praegu tegime entusiasmist, aga üldjuhul tahetakse ikkagi mingit esinemistasu saada.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles