Olulised märksõnad Tartu linna tulevikuperspektiivi vaadates on roheline, puhas ja jätkusuutlik elukeskkond. See hõlmab mitut valdkonda, muu hulgas transporti.
Sõna "roheline" on iseenesest üsna trafaretne ja seda kuuldes mõeldakse sageli Marek Strandbergile ja elektriratastele. Tegu on aga tunduvalt laiema mõistega, mis iseloomustab meie elukeskkonda tervikuna ning puudutab paljusid inimesi.
Tartu puhul oleme võtnud eesmärgi muuta linnasüda puhtaks: maksimeerida keskkonnasõbraliku ühistranspordi kasutamist ning jala ja rattaga liiklemist, suunates transiitliikluse linnakeskmest ja elamupiirkondadest mööda.
Üks suuremaid projekte on siinkohal Tartu idapoolse ringtee väljaehitamine. Tegu ei ole vaid Tartule tähtsa projekti, vaid riikliku strateegia osaga, mis näeb ette võimaluse sõita maanteed pidi ümber Tartu.
Vaadates Tartu elanike eri liikumisviiside kasutamise uuringut, võime tõdeda, et jalgsi ja ühissõidukiga liiklejate hulk on suurenenud, samal ajal kui autokasutajate osa on vähenenud.
Kui praegu käib jalgsi 42 protsenti tartlasi, siis üsna lähiminevikus oli neid 40 protsenti. Ühistranspordi kasutajate hulk on kasvanud 20 protsendilt 23ni. Samal ajal on autoliikluse osa vähenenud 33-35 protsendilt 31 protsendini.
Et vähendada transpordivahenditest tekkivat saastet, on väga tähtis pakkuda inimestele võimalust käia palju jalgsi või kasutada ühistransporti. Seetõttu peavad linnas pakutavad teenused olema linnaosasisesed ehk kättesaadavad kodu lähedal.
Kümme aastat tagasi võttis Tartu käsile kesklinna väljaarendamise ja koostöös erasektoriga tehti selle nimel suuri investeeringud.
Nüüd võime rõõmuga tõdeda, et silmas pidades turismi ja kesklinna kasutusala, oleme olnud üpris edukad. Ideaalis võiks vanalinnas jalakäijate tsooni veel suurendada. Teatud Euroopa linnade kogemusele tuginedes saab väita, et autovaba tsooni laiendamine vanalinnas ei vähenda seal tegutsevate ettevõtete käivet, vaid klientide arv hoopis kasvab. Seega võidavad sellest kohalikud äridki.