Euroopa Parlamendi töölaualt

Euroopa Liidu lipp.

Kõik, mis toimub Euroopa Liidus, puudutab Euroopa Parlamenti ja vastupidi.

24.-27. oktoobrini toimub Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu. Olulisemaid hääletusi seal on ELi 2012. aasta eelarve, mille suhtes on jõutud kokkuleppele.

Eestlastele tähtis on hääletus fosfaatide kasutamise üle pesuvahendites. Inimkeskne teema räägib põllumajandusväetistes ja pesupulbrites kasutatavatest fosfaatidest, mis jõuavad Doonau vesikonda ja Läänemerre, kus hakkavad vohama vetikad ja hukkuvad kalad ning muud veetaimed.

Aruteludes käsitletakse Euroopa poolaasta 2011 esimesi õppetunde. "Euroopa poolaasta" on uus mõiste, mis võeti kasutusele seoses rahanduskriisi ja sellele lahenduste otsimisega. Algatades regulaarsed arutelud, soovib Euroopa Parlament olla senisest paremini kursis võlakriisi lahendamisega ja pakkuda oma visioone.

Teisena on kõne all laste seksuaalne kuritarvitamine ja laste õigused - teema, mis on oluline igas Euroopa riigis.

Euroopa Parlament teeb ettepanekuid resolutsioonide vastuvõtmiseks. Meid huvitavasse perioodi jäävad ettepanekud, mis puudutavad töötajate liikuvust, sest tööjõu vaba liikumine oli ja on üks ELi peamisi ühisväärtusi. 2,3 protsenti ELi kodanikest ehk 11,3 miljonit inimest ei ela selles liikmesriigis, mille kodanik ta on.

Veel teeb Euroopa Parlament ettepanekuid üksikemade olukorra parandamise suhtes. Kümme aastat tagasi olid üksikvanematest 85 protsenti emad. See tähendas, et viis protsenti kogu ELi naiselanikest moodustasid üksikemad, kusjuures mõnes riigis oli nende osa veel suurem, Eestis ja Lätis näiteks üheksa protsenti. Europarlament soovitab üksikvanematele kehtestada maksusoodustusi, anda toidutalonge, tagada ravikindlustushüvitis, paindlikumad töövõimalused, võimaldada taskukohase eluaseme saamise eesõigus.

Kolmas osa ettepanekutest käib puuetega isikute liikuvuse ja nende kaasamise kohta.

Puuetega inimeste tööhõive määr ELis on keskmisest madalam: neist töötab vaid 30-40 protsenti, vaesemates ELi riikides veel vähem. Ometi peab tööhõive kasvama aastas ühe protsendi, et saavutada 2020. aastaks Euroopas tööhõivemäär 75 protsenti.

Novembri täiskogul (14.11.-17.11.2011) on kandev teema Euroopa ühtne raudteevõrk, mis Rail Balticuga seoses puudutab Eestit väga lähedalt. Raudteesektori reform kätkeb endas muu hulgas taristu rahastamist, raudteeteenuste korraldamist, raudteede omanike ja operaatorite lahutamist.