Päike küpsetas Pärnus varemgi

Tänavuse suve võivad puhkajad liigitada kordaläinute hulka. Soojakraadid juulis olid rekordsuvede tasemel. Foto: Mailiis Ollino

Tänase ilmajutu kirjutamisel oli kõvasti abiks 1986. aastal ­Leningradis Gidrometeoizdatis välja antud põhjalik venekeelne raamat “Klimat Pjarnu”, mis ilmus üleliidu­lise komitee ja ENSV vastavate asutuste koostöös.

Instrumendipõhised ilmavaatlused algasid Pärnus 1842. aastal ja kestsid 1850. aastani. Õhutemperatuuri mõõdeti maja põhjapoolseimale aknale kinnitatud termomeetriga, metoodika oli teadmata.

Alles detsembris 1877 organiseeriti linnas teise järgu ilmajaam, mis 1920. aastani kandis nime Pernov. Ilmajaam asus Lootsitornis kümne meetri kõr­gusel, 100 meetri kaugusel jõest ja kilomeetri kaugusel Pärnu ­lahe suudmest. Jaama töös oli paus septembris-oktoobris 1915, juunist 1917–1920, oktoober– detsember 1944 ja märts–mai ja juuli 1945.