/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2011/10/21/801758t1h833a.jpg)
Poolesaja elaniku, lagedate põldude ja nende serva surutud metsatukkadega küla vaatamisväärsus on omaaegne koolimaja, millele praegused omanikud on lasknud laduda punaka kivikatuse ja mille ümbrus viitab sellele, et remont hoones jätkub.
Koolimajale pani nurgakivi president Päts
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arhitektide August Esopi ja Johan Ilmase projekti järgi ehitatud huvitava L-kujulise lahendusega koolimajale nurgakivi panekul jaanilaupäeval, 23. juunil 1936 osales Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, kes oma kohalolekuga lisas ettevõtmisele tähtsust.
Vast rajatud Lepplaane küla vajas kooli, sest piirkonna taluperedes sirgus 140 last ja lähimasse haridustemplisse Aresse minek oli vahemaa pärast tülikas.
Lepplaane luikvalgeks krohvitud koolimaja oli sealkandis esimene keskküttega hoone. Kool avas 48 õpilasele ukse talvel, 7. jaanuaril 1937 ja sulges kevadel 1966. Ring sai täis: lapsed hakkasid käima kümne kilomeetri kaugusele Aresse, vallakeskusesse.
Pärivere sovhoos kohandas koolimaja lastepäevakoduks, kus töötas ööpäevane rühmgi, sest mudilaste vanemad õitsetasid laudas ja põllul sotsialismi, kuni see möödanikku kadus.
Kõrge viilkatusega hoonet varjab suure tee poolt tihe kuusehekk, istutatud kunagiste õpilaste kätega. Võib-olla olid istutajate hulgas ka külakooli kuulsamad lõpetajad maletajad Jaan Ludolf ja Helmut Luik?