Arvestades, et Pärnus on toimunud Soome, Rootsi, Norra ja mitme muu kuulsa riigi teemanädal, on üsna veider, et alles nüüd jõudis linn Ameerika Ühendriikideni, mis ju omal moel meie igapäevaelu kõige enam mõjutab.
Kaupo Meiel: Väike Ameerika
26. oktoober 2011, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika suure sulatuskatla mõjud väiksele Eestilegi on, tahame seda või ei, määratu suured. Hamburger tõrjub vähehaaval, kuid kindlalt välja Mulgi kapsa, Mikihiir Kutsu-Juku ja “Tähesõjad” jätavad tagaplaanile “Väikese Illimari”. Rääkimata sellest, et selle nädala lõpul ja tuleva alguses tähistatakse Eestiski hoogsalt ja sabatihüüatuste saatel amerikaniseerunud halloween’i, mille side kunagise kõigi pühakute päevaga on ammu tinglik, aga lähenevat mardipäeva peab kalendri abil meelde tuletama.
Eks see arengusuund selline ole, ühel päeval oleme kõik samas katlas segamini. Rahvuskultuur võib küll kaua vastu pidada, kuid kui rahvus oma kultuuri ei hoia, ei suuda see iseenesest püsima jääda. Ameerika poliitiline ja kultuuriline ülemvõim euroopalikkuse üle pole mingi ime, eriti kui panna tähele ühe targa inimese sõnu, et USA on see, kuhu Euroopa tahtis ja oleks pidanud jõudma. Arvamuse põhjus lihtne: Uude Maailma kolisid eelkõige ettevõtlikumad inimesed, kes seal vabanesid Euroopa pidurdavast traditsioonide taagast.
Suhtugem USAsse, nagu suhtume, kuid seda siiski väga suurt ja igas mõttes kirjut ja rikast riiki tundma õppida tasub kindlasti, kas või soovitusest “Tunne oma vaenlast” lähtudes.
Sellest, mida Ameerika Ühendriigid endast ühiskondlikult ja kultuuriliselt turvalises mõttes kujutavad, annab Pärnus päris kenasti aimu juba nädala eest alanud ja nädalakese veel vältav Ameerika nädal, mille kava on suisa enneolematult rikkalik.
Ameerika nädala mõtte autor Imbi-Ly Tasane Raeküla Vanakooli seltsist on suure ja vajaliku töö ära teinud.
Õigupoolest võiks see sündmus iga-aastaseks kujuneda, sest nagu ütles siil kunagise raadiosaate kõllis: “Ei teadmised iial jookse maha mööda külge, see on tõesti siililegi selge.”