Enn Raadik: Viletsam pool Via Balticast

Enn Raadiku sõnutsi võib Libatse–Are teelõigul 2043. aastal liigelda juba üle 14 500 sõiduki ööpäevas.

FOTO: Urmas Luik

Via Baltica ja Rail Baltic on kuumad teemad. Raudtee europrojekt liigub paljude inimeste eri arusaamadest hoolimata kindlalt oma rada. Tundub, et see rong on läinud ja sellega tuleb leppida. Erinevalt Rail Balticust saame peamiselt riigieelarvest rahastatavat Via Balticat arendada oma ideede ja vajaduste järgi.

Tellijale

Teatavasti on Pärnu maavanema korraldusega 2012. aastast kehtestatud Via Baltica teemaplaneering. Selles on maakonna piirist ­Uuluni kavandatud esimese klassi 2+2 tee ja Uulust Häädemeesteni kolmanda klassi tee. Kuidas on planeering teostunud?

Teid ehitatakse riigimaanteede hoiukava alusel. Aastate 2014–2020 kava järgi oli Pärnu maakonnas Via Baltical kavas ehitada üks teelõik: Nurmest peaaegu Pärnu linna piirini. Miks selline objekti lõpp planeeriti, jääb mulle arusaamatuks. Tegelikkuses ehitati 2+1 teelõik Nurmest Jänesselja ringristmikuni ja Nurmeveski uus sild ühele sõidusuunale. Viimasest on üks sõidurada markeeritud nii, et sellel sõita ei tohi.

Tagasi üles