Jurist: Lemmikut ostes sõlmige kirjalik leping

Lemmiklooma ostmisel sõlmitud leping ei hoia ära võimalikke probleeme, kuid teeb lihtsamaks nende lahendamise. Foto: Mihkel Maripuu/Pm /Scanpix Baltics

Lemmiklooma soetamine käib enamasti nunnumeetri, teadjamatel tõupaberite järgi. Loomakaitse seltsi juristi Meelika Liivi arvates peaks loomaostja tähelepanu pöörama ostutehingulegi ja kinnitama selle kirjaliku dokumendiga.

Miks on vaja lemmiklooma ostmisel kirjalikku lepingut?

Õiguslikus mõttes on suuline leping samuti leping, kuid probleemide tekkimisel on suulise lepingu asjaolusid peaaegu võimatu tagantjärele tõendada.

Mida see inimesele annab?

Müügileping tähendab, et kohalduvad võlaõigusseadusest tulenevad sätted sõltumata sellest, kas osteti koer, jalgratas või midagi muud. Loomadele ­kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid: neid saab osta, müüa, vahe­tada, kinkida nagu asju.

Looma ostmine on siis seaduse silmis kui asja soetamine?

Mitte päris. Loomaga ei saa käituda nagu ükskõik millise muu asjaga, vaid peab järgima loomakaitseseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeidki.

Probleemide ilmnemisel tuleb eristada, kas probleem seisneb müügi­lepingu tingimuste rikkumises või looma õiguste rikkumises.

Näiteks: kui loom antakse uuele omanikule üle lubadusega, et tõutunnistus saadetakse järele kuue kuu jooksul, kuid seda ei tehta, on tegemist müügilepingu rikkumisega. Kui loom antakse uuele omanikule üle haigena ja müüja oli haigusest teadlik ja jättis looma ravimata, on tegemist nii loomaõigusliku kui müügilepingu rikkumisega.

Rikkumiste liigitamine on oluline seetõttu, et sellest sõltub, mida saab rikkuja suhtes ette võtta.

Kui seda tõutunnistust ei tule või on tegu mõne muu rikku­misega, siis mida peaks ostja tegema?

Lemmikloomade ostmise puhul on ­lepingupooled üldjuhul eraisikud. Sellisel juhul on lepingupooled võrdsed ja ostjale ei laiene tarbijaõiguslik kaitse. See tähendab, et tarbijakaitseamet ­selliste vaidlusega ei tegele. Ostja saab oma õiguste kaitseks pöörduda tsiviilkohtusse.

Müügilepingu rikkumise puhul saab nõuda näiteks kohustuste täitmist, “asja” parandamist või asendamist, ostuhinna alandamist, kahju ­hüvitamist, keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või ­selle üles öelda.

Looma õiguste rikkumise puhul saab pöörduda veterinaar- ja toiduameti ja politsei poole.

Mis peab looma ostu-müügi­lepingus kirjas olema?

Lepingus peaksid olema kirjas looma andmed ja kõik asjaolud, mis on lepingupooltele olulised ja mille puhul on teoreetiline võimalus, et tekib probleeme. Samuti olgu kindlasti kirjas poolte nimed ja kontaktandmed, et probleemide korral oleks võimalik teine pool hiljem tuvastada ja temaga ühendust saada.

Tuleb meeles pidada, et lepingu eesmärk on kaitsta mõlemat poolt ja lepingusse saab lisada mõlemale olulisi tingimusi. Võib juhtuda, et lepingut rikub hoopis ostja, sellisel juhul aitab leping kaitsta müüja õigusi.

Kas sellisest dokumendist piisab probleemide vältimiseks?

Võib juhtuda, et halva olukorra lahendamiseks ei piisa heast lepingustki. Lepingu sõlmimine ei taga, et probleeme ei teki, kuid vaidluse korral on lepingust suur abi.

Rikkumise korral tuleb koguda ka muid tõendeid, näiteks video looma seisukorra kohta, veterinaararsti arvamus.

Kuna kohtuvaidlustega kaasnevad riigilõivu tasumise kohustus ja muud õigusabikulud, samuti kohustus enda seisukohti tõendada, on mõistlik tagajärgedega tegelemise asemel probleeme ennetada.

Mis soovitusi lemmiku ostjatele veel annate?

Kõige tähtsam on, et ostja teeks enne looma ostmist põhjaliku eeltöö müüja kohta. Looma võtmine on kohustus paljudeks aastateks, seega ei ole mõistlik osta looma nüüd ja kohe esimese kuulutuse kaudu.

Kahtlusi peaks tekitama, kui müüjal on palju eri kuulutusi väikeste ajavahemike järel või palju eri tõugude kuulutusi. Samuti tasub olla tähelepanelik, kui looma hind on teiste kuulutustega võrreldes tunduvalt odavam. Ostjale peaks kindlasti olema ohu märk, kui ostja soovib lepingut sõlmida, kuid müüja ei ole sellega nõus või muutub lepingut sõlmides väga rahulolematuks.

Soovitan lemmiklooma ostmisel minna müüjale külla. See annab võimaluse loomaga tema koduses keskkonnas tutvust teha ja näha, kuidas loom stressivabas keskkonnas käitub, milline on tema psüühika. Samuti ­näha, millises tingimustes loomi ­peetakse, peale selle on sellisel juhul ostjale teada müüja aadress.

Lemmiklooma ostu-müügileping

Lepingus peaks vähemalt kirjas olema

selle sõlmimise aeg ja koht;
lepingupooled ja nende ­kontaktandmed;
looma tõug, vanus, doku­mendid, tehtud protseduurid, tervislik seisund;

hind.

Allikas: loomakaitse selts