Turvast ja sõnnikut lisades saab lehtedest väärt mulla

Kompost. Foto: Ants Liigus

Näpunäiteid, mida teha langenud puulehtedega, jagavad Lääne-Virumaal Rägavere vallas Männiniidu aiandit pidavad Katrin ja Sven Valler.

Kõige lihtsam on riisutud lehed paigutada põõsaste alla multšina. Lehed kõdunevad seal suve keskpaigaks ja tekkiv huumus varustab taimi toitainetega, hoides samal ajal niiskust ja pidurdades umbrohu kasvu. Muidugi ei tohi kasutada haigeid lehti (jahukaste, lehelaiksus).

Väiksemas koguses lehti võib kaevata sügisel mulda, kus need talvel kõdunevad, rikastades mulda ja muutes selle sõredamaks. Siin tasub kasutada õhukesi lehti, mis kõdunevad kiiremini. Hobukastani- ja tammelehed pange komposti hulka.

Korraliku kompostmulla saamiseks tuleks kõdunevatele lehtedele ja taimeosistele lisada korralikku sõnnikut ja turvast. Turvas parandab sõreda kompostmulla konsistentsi, suurendades niiskust, sõnnik aga on rikas toitainete poolest.

Kompostimist võib vaadata kui mikroorganismide kontrollitud kasvatamist. Esimeses staadiumis osalevad bakterid, seened ja algloomad, hiljem ka selgrootud, põhiliselt vihmaussid.

Hapniku tase peab olema vähemalt viis protsenti. Kui seda on vähem, hakkab domineerima anaeroobne lagunemine, mille tulemusel tekib hais. Seetõttu tuleb komposti õhustada, kaevates korra–paar suve jooksul kogu materjali läbi.

Samuti on oluline küllaldane niiskus: siis kulgevad protsessid kiiremini. Suvisel põuaperioodil oleks hea kompostihunnikut mõnel korral niisutada.

Kui materjali enne kompostimist peenestada, protsess kiireneb.

Enne kasutamist on soovitav kompost sõeluda. Kui kompost ei ole valmis ja sisaldab veel lagunemata orgaanilist ainet, see hoopis kahjustab taimede kasvu.

Korralik kompost vajab valmimiseks paar aastat, kuid lõplik kõdunemisaeg oleneb koostisainetest ja sellest, kui intensiivselt aednik selle tööga tegeleb.