Tahkuranna kurgipidu algab Pätsi sünnikohast

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tahkuranna hapukurgifestivalist on saanud kurgifestival.
Tahkuranna hapukurgifestivalist on saanud kurgifestival. Foto: Urmas Luik

Taasiseseisvumispäeval tuleb Tahku tare juures üheksas kurgifestival. Igal aastal 20. augustil toimuva kurgipeo paik pole juhuslik, sest Tahkurannas hakati seda köögivilja kasvatama 1870. aastatel. 50 aastat hiljem aretas Metste talu peremees Johann Akkermann kohaliku kurgisordi “Tahkuranna murom”.

Tänavune festival on Pärnumaa maitsete aasta projektijuhi Kadi Elmeste sõnade kohaselt pühendatud kohalikele maitsetele ja Eesti-Läti koostööprojektile “Liivimaa maitsed”, kuid kurgi kõrval on endiselt pakkuda kala ja käsitöödki.

Mitmekülgse kavaga rahvaüritus algab ajalootunniga Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi sünnikohas Tahkurannas kell 11. Tund hiljem kõlavad Tahku tare külastuskeskuse juures kurgipeo avasõnad, kõneleb Tahkuranna juurtega akadeemik ja keeleteadlane Karl Pajusalu.

Kurgifestivalil selgub, kes võidab kurgikorvi hoidmise võistluse ja tõuseb pjedestaalile konkursi “Parim maitse ainult kurgist” toote pakkujana.

Maitseelamusi Pärnumaal kui Eesti 2018. aasta toidupiirkonnas lisavad Läti Kul­dīga ja Šoti Portsoy linna esindajad.

Avatud on fotonäitus “Kurk, kala, käsitöö Tahkurannas läbi aegade” ja “EV 100” egiidi all koostatud Liiviranna rahva käsitöönäitus. Korraldajad on mõelnud lastelegi: nemad saavad näiteks hüpata batuudil ja puhuda hiigelmulle.

Meelelahutuseks ja võistluspinge jahutamiseks esinevad rahvatantsurühmad, ansambel Kukerpillid ja Nedsaja küla bänd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles