Sisukord
Pärnu Postimees
Paberleht

Hiidpesa meisterdasid teadlase arvates vapsikud

1 min lugemist
Putukateadlase ­arvates on Kilingi-Nõmmes katuseprussi küljest leitu eelmise aasta vapsikupesa. FOTO: Mailiis Ollino

Kilingi-Nõmmes eramu katuse vahetamisel leitud sülesuurune herilasepesa tekitas lugejates elevust ja küsimusi, millele vastas teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

Tellijale Tellijale

Tartese sõnade kohaselt on selline pesa vapsikute (Vespa crabro) ehk meie suurimate herilaste meistriteos.

“Vapsikud ehitavad oma pesa kiududest, mida nad kraabivad ümbruses surnud puudelt või puude osadelt, näiteks surnud okstelt, aga nad koguvad seda ka inimeste tehtud puitehitustelt, küttepuudelt,” selgitas teadlane putukate materjali valikut.

Herilased segavad puidukiud oma süljega ja kleebivad selle siis paberilaadse massina kokku. Eri kohast kogutud kiud on ise värvi ja nii moodustubki vöödiline pesa.

Pesa ehitavad vapsikud ühe suvega. Kevadel alustab ehitamist talvitunud emavapsik, hiljem jätkavad ehitamist ­juba töölised.

“Kui suvi on soodne, võib vapsikute pesas elavate isendite arvukus tõusta mitmesajani. Ja mida rohkem on pesas töölisi, seda suuremaks see ehitatakse,” märkis Tartes.

16.08.2018 18.08.2018
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto