See päev 27 aastat tagasi pani noorel pereemal vere tarretama

Pärnu kodu rohelises õues nõuavad tähelepanu Jaanuse ja ­Jana Otsa pere neljajalgsed sõbrad, kelle lustlikkus tõi muige laste Janeli ja Alexi suule. Foto: Mailiis Ollino

Koduriigi suure juubeli aastal 20. augustit 1991 ja seda suve meenutades ütleb pärnakas Jana Ots, et selleks ajaks oli ta kahe väikese lapse ema. Janeli oli kahe poole ja Henri poolteiseaastane.

“Olin lõpetanud meditsiinikoolis teise kursuse õenduse erialal ja minemas viimasele kursusele. ­Suvel oli vaja laste ja töö kõrvalt ­Pärnu haigla sünnitusosakonnas öövalves teha intensiivravi õenduspraktika ja kui ausalt ütlen, siis ­selle, nüüd iseseisvuse taastamise päeva olukorra tõsidus jõudis mulle kohale hiljem, aga... kohale jõudes pani see tunne vere tarretama,” läheb Jana kodus Pärnu vaikses tänavas ajas tagasi ja annab jutujärje abikaasa Jaanus Otsale.

“Väga ärev aeg oli seoses riigipöördekatsega Venemaal, sest keegi ei osanud ennustada, kuidas see lõpeb,” tõdeb pereisa. “Olin sel päeval tööl ja õhtul pere juurde jõudnud, kuulasime raadiost uudiseid. Väga ülev tunne oli, kui riigikogu Eesti iseseisvuse välja kuulutas. Minu vanaisa oli pühendunud eesti mees ja rääkis palju Eesti Vabariigist ja punaste korda saadetud tegudest. Pealegi olid vabaduspüüdlused Eestis juba mõne aasta kestnud ja see samm tundus loomuliku jätkuna.”

Seda päeva tähistatakse 1998. aastast riigikogu otsusega taasiseseisvumispäevana. Jana ja Jaanus Otsa peres on kolm poega ja tütar, nagu vanemad ees on lapsedki tegevad Kaitseliidu Pärnumaa malevas ja väärtustavad enesestmõistetavalt oma riiki ja selle tähtpäevi.