Täna õhtul on Pärnu Kesklinna silla kõrval püsti kiiged, kus huvilised saavad oma võimeid proovida 4,5 ja 3,5 meetri pikkuste aistega kiikumisel.
Galerii: Kesklinna silla kõrval peatub kiikingutuur
Eesti kiikingu liidu juhataja Ants Tamme sõnade kohaselt peaks igaüks, kel natukenegi kiikumise soont, neil kõrgusetel kiige üle võlli saama.
„Eile ja täna kiikumas käinutest on kolmest inimesest kaks kiige üle võlli saanud,” ütles Tamme, märkides, et tõsistele kiikinguharrastajatele on need kõrgused lapsemäng. „Võistlustel, kus meestel kõrgused kuue ja seitsme meetri ligi ja naistel üle viie meetri, kulub ühele katsele umbes poolteist minutit.”
Kaks kiiku on Pärnus Eesti linnu pidi rändava tuuri „Kõik kiikuma” raames.
„Üritame seda ala populariseerida,” seletas Tamme, kelle sõnutsi on Eestis umbes sadakond kiikinguharrastajat. „Tegelikult on see väga lihtne ala ja loodame, et huvilisi tuleb juurde.”
Kiikingu liidu juhataja jutu järgi võib kiikingut pidada väikestviisi Eesti Nokiaks, sest mujale maailma pole Pärnust alguse saanud spordiala eriti jõudnud. „Viimasel ajal on hakatud seda Hollandis ja Saksamaal proovima. Ehk tekib seal suurem huvi,” avaldas ta.
Tamme arvates on kiiking eestlaste ja idaeurooplaste ala seetõttu, et siinkandis olid pikka aega mänguväljakutel metallaistega kiiged. „Nüüd on igal pool kettidega kiiged ja inimesed ei saa jäiga aistega kiikumise kogemust,” tõdes ta. Tamme teada on Eestis järel vaid üks metallaistega kiik, mis asub Hiiumaal Kärdlas.
„Kas selle kogemuse tõttu või millegi muu pärast on eestlastes kiikumise soont. Paljud kiikingukiigele astuvad asiaadid hakkavad seal väänlema nagu ussikesed,” lisas Tamme.
Hiljuti sündis Pärnus kiikingu maailmarekord, kui Sven Saarpere ületas võlli aistekõrgusega seitse meetrit ja 33 sentimeetrit.
„Kõik kiikuma” tuur peatub Pärnus täna õhtuni. Septembris on viimane peatuskoht Tartus.