Kurgja talumuuseumi 70. sünnipäev algab rehepeksuga

Kurgja talumuusemi peamaja on renoveeritud sellisena, nagu see oli Carl Robert Jakobsoni ajal, kuid 40aastaselt surnud peremees seal elada ei jõudnudki. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kurgja talumuuseumi aias ägavad õunapuud oma koorma all ja jorjenite õitekirevus annab märku, et sügis koputab uksele.

Sangaste rukis on lõigatud, vihud hakki köidetud ja muuseumi 17liikmeline tööpere valmistub talupäevaks, mis toimub järjepanu 25. sügist. Algab see nagu ikka rehepeksuga, masina tõmbab käima enne teist ilmasõda Inglismaal valmistatud Fordsoni traktor.

Lõikuskuu viimasel laupäeval, 25. augustil, möödubki talupäev rehepeksumasina undamise saatel. See suvelõputöö viib külastajate mõtted ajas tagasi, nii nagu hobusega tehtavad näidispõllutööd, tõrvaseebi keetmine ja töötoad, kus huvilised õpivad valmistama luust ja muudest materjalidest ehteid, samuti telgedel kangast kuduma ja rogasaeda tegema.

Uudistada saab talus peetavaid loomi ja linde: eesti hobuseid, maatõugu veiseid, valgepealisi lambaid, küülikuid, kanu, kukkesid ja kalkuneid.

Esinevad Tallinna Prantsuse lütseumi rahvatantsuansambel Leesikad ning Pärnumaa visiitkaart: 40 aastat tegutsenud ja väidetavalt Euroopa ainus naistorupilliansambel Linnutaja. Talupäevale paneb punkti ansambel Metsatöll.

“Metsatölli tasuta kontsert on meie juubelikingitus külastajatele,” mainis SA Eesti Maaelumuuseumid Kurgja talumuuseumi juhataja Monika Jõemaa. “Talumuuseumi asutati 70 aastat. Tänavu toimetame ja korraldame üritusi seda tähtpäeva silmas pidades, nii et talupäeva külastajad on meie sünnipäevakülalised.”

Talumuusem kannab ärkamisaja suurkuju Carl Robert Jakobsoni nime, sest 1874. aastal sai ta Kurgja-Linnutaja talu omanikuks ja hoonedki on temaaegsed. Jakobson jõudis enne varajast surma olla talu peremees kaheksa aastat.

Talumuuseumis kasvatatakse karja, haritakse kümneväljasüsteemis põldu, peetakse mesilasi ja kasvatakse köögivilja Jakobsoni põhimõtete järgi.

Carl Robert Jakobsoni talumuuseum asutati 3. septembril 1948, mil Pärnu rajooni täitevkomitee võttis kultuurhariduslike asutuste komitee kaudu vastu otsuse asutada temanimeline muuseum, et säilitada ajaloolist mälu. Vastasutatud talumuuseumi esimene direktor oli taluperemehe vanim tütar Linda Jakobson.