Raudtee eelprojekt sai detailne tänu kohalikele

Eelmisel nädalal tutvustati oma­valitsusametnikele esimest korda raudtee eelprojekti, milles on arvestatud kümnete kohalike ettepanekutega, mis puudutavad nii teekoridori, sildu, kergliiklustunneleid kui müratõkke­seinu. Foto: Roland Muur

Uuringu kohaselt pooldab kaks kolmandikku pärnakatest ja maakonna elanikest kiirraudtee rajamist ja hindab oluliseks selle mõju inimeste liikumisvõimaluste paranemisele. Maakonna toetus on püsinud stabiilselt kõrgena ja koostöö kohalike kogukondade, ettevõtjate, omavalitsuste ja organisatsioonidega on olnud tihe ja konstruktiivne.

Eelmisel nädalal tutvustati oma­valitsusametnikele esimest korda raudtee eelprojekti, milles on arvestatud kümnete kohalike ettepanekutega, mis puudutavad nii teekoridori, sildu, kergliiklustunneleid kui müratõkke­seinu.

Nii projektile pöidlahoidjad kui selles kõhklejad möönavad, et kiirraudtee rajamine on vajalik, sest tagab veel ühe tänapäevase juurdepääsu Euroopasse, kuid projekti teostatavuse asjus on siiski ühel kaalukausil uskumised ja emotsionaalsed hoiakud ning teisel faktid ratsionaalsete arvutustega. Emotsioonid on meil kõigil, aga tehnoloogia ja arengu kõige suurem vaenlane on teadmatus või (eba)uskumused, mis otsuseid võivad varjutama hakata. Nüüdseks on selge, et vana raudtee kõrvale ei panda uusi rööpapaare, samamoodi pole mõtet unistada hüperluubi ulmekiirusest, Eesti on selleks liiga väike ja meil pole vaja hirmkallist raudteed, mis oleks mitu sammu Euroopa ühendustest ees.

Nüüd, kus raudtee pole enam pelgalt idee, valminud on eelprojekt ja ­paari aasta jooksul jõuame ehitusfaasi, muutub üha olulisemaks palju kirutud süsteemne, arvudes mõtlemine. Projekti edenedes tuleb andmeid täpsustada, üle analüüsida ja seada muutuvast väliskeskkonnast tulenevatesse raamidesse. Sellest tulenevalt liigutaksegi etapi kaupa üldiselt üksikule ja projekt muutub üha täpsemaks.