Omastehooldajate murekoorem vähenegu!

Voodi. Foto on illustreeriv. Foto: Jaanus Lensment

Liialt kaua oleme veeretanud kui kuuma kartulit pihus küsimust, kuidas toetada hooldusvajadusega inimesi ja nende pereliikmeid. Sisulisi lahendusi ellu viimata süveneb niigi terav omastehoolduse probleem, sest ühiskonna vananemisega suureneb hooldust vajavate inimeste arvgi. Tundub, et jää hakkab siiski murduma.

Üha rohkem jõuab see valus teema meediasse, aina enam leidub neid poliitikuid, kel tahet asjaga süvitsi tegelda. Tänavu märtsis arutas väärika vananemise ja hoolduskindlustuse teemat riigikogu, millele eelnes ettepanekute sõelumine ja analüüs sotsiaal­komisjonis.

Eestis elab kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, kes peavad korraldama lähedase pikaajalist hooldust. Kui suletud uste taga on (vana) inimene, kes omal käel ei tule toime ja vajab pidevalt järelevalvet ja hoolitsust, tähendab see abistajale suurt koormust ja pingeid, sageli läbipõlemist. Ja pahatihti koduõhku, mis on süütundest paks.