Linnud lendavad lõunasse, jala ümber iselaadi ehe

Lindude rõngastamine. Foto: Karl Adami

Kased ja õunapuud langetavad üksteise võidu esimesi lehti, pohlad punetavad ja ööd on tähetekiga kaetud. Kätte on jõudnud hilissuvi, mõnegi arvates suisa varasügis. See on aeg, mil paljud tiivulised on võtnud ette kurnava teekonna talvitumisaladele ja osa neist saab vahepeal jala ümber ehte. Enim tuntakse Kabli linnujaama Häädemeeste vallas ­ja tuttavalt võib ­kõlada Sõrve jaam Saaremaal, kuid hoopis vähem teatakse Pulgojat, kus linnujaam tegutseb juba 1979. aastast.

Pulgojat peetakse Kabli roostiku filiaaliks, ent sinna ei juhata ükski viit ja kattega teestki võib und näha. Sellegipoolest suunab üks siltidest Häädemeeste rannaniidule. Karjakoplite vahele jõudnuna tuleb esmalt mööda saada niite hooldavatest neljajalgsetest, kes kohati on väga uudishimulikud. Roostikumassiivi poole kõmpides hakkab paistma roost veidi kõrgem katusealune. Selle all sulelised rõnga jala ümber saavadki.

Askeetlikes tingimustes töö saab aastast aastasse al­guse juuli teisel poolel ja rõngastatakse Pulgojal veel septembri alguses. Keset roovälja on traatide vahele lindude püüdmiseks tõmmatud loorvõrgud. Näiliselt võib võrku sattunud sulelise lahtiharutamine tunduda julm ja ehk tarbetugi. Sellegipoolest õnnestub kogenud rõngastajal lind võrgust vabastada vilunult ja valutult. Lindude mõõtmisel ja rõngastamisel on eesmärk: uurida roostiku liikide rännet ja teha arvukuse seiret.