Jahimeeste seltsi avalik pöördumine linnujahi teemal: Vältigem liigseid emotsioone

Loomakaitsjate seas on Kihnu saarel surnud lindude eksponeerinud Itaalia jahituristid palju pahameelt tekitanud.

FOTO: Facebook

Nädal tagasi alanud veelinnujahi hooaeg on taas kired lõkkele löönud. Eriti tuliselt on kirgede torm puhkenud Kihnus, kuhu on saabunud esimesed Itaalia jahituristid, kelle varem sotsiaalmeediasse jõudnud poseeritud fotod jalge ette kuhjatud jahisaagiga on paljusid nörritanud. Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts avaldasid hooaja alguse puhul avaliku pöördumise.

"Lugupeetud jahimehed, kallid kaasmaalased!

Nüüdisaegne Eesti jahimees on väga hea väljaõppega, tunneb loodust hästi ja on vastutustundlik kütt. Jahipidamine, sealhulgas linnujaht, on siiani olnud meie põhjamaise looduskultuuri lahutamatu osa.

Loodusrahvana oleme osanud leida tasakaalu ulukite kui taastuva loodusressursi kasutamises. Lähtume oma tegevuses seadustest ja Eesti jahinduse heast tavast ning käsitleme nüüdisaegset jahindust praktilise looduskaitse osana. Reguleerime ulukite arvukust teadlaste soovitustest lähtudes ning püüame põllupidajate ja metsakasvatajatega koostöös leida tasakaalu ulukikahjustuste ja nende arvukuse vahel. Austame elusloodust ja kütime just niipalju kui vaja ning kasutame ära kõik, mida kütime.

Aeg-ajalt ilmub nii trüki-, tele- kui ka sotsiaalmeedias artikleid, mis kajastavad jahimehi sellistena, millised me pole ja millisteks me kunagi saada ei soovi. Anname endale aru, et loodusest üha kaugenevas ühiskonnas ei mõisteta nüüdisaegset jahindust sellisena, nagu ta tegelikult on, seetõttu teeme kogukonnas pidevat selgitustööd.

Üha sagedamini kohtab pahatahtlikku suhtumist jahindusse kui looduskasutusse, avalikkuse ees faktide moonutamist ja enesekesksest vihast lähtuvaid emotsioonidest nõretavaid raevupurskeid meedias. See kuulub kahjuks tänapäeva urbaniseerunud ühiskonna juurde ja annab aimu selle varjukülgedest ning loodusest kaugenemise probleemi tõsidusest. Ka siin näeme laia tööpõldu kogukonnaliikmete koolitamisel.

Anname endale aru, et loodusest üha kaugenevas ühiskonnas ei mõisteta nüüdisaegset jahindust sellisena, nagu ta tegelikult on.

Pöördume kõigi Eesti jahimeeste ja nende kaudu riiki saabunud jahikülaliste poole üleskutsega jälgida väga täpselt nii jahiseadust kui ka küttimise head tava. Hea tava järgi kütivad jahimehed alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade kestlikkust ning vältides ülemääraseid kahjustusi ja haigusi.

Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa. Kui see nii juhtub, tuleb amet maha panna. Jahimees austab ulukite õigust elule, jahti pidades jätab ulukile võimaluse õnnelikuks pääsemiseks. Selles valguses on lubamatu kasutada ulukeid küttides elektroonilisi peibutusvahendeid ja poolautomaatseid jahitulirelvi, mis mahutavad lubatust suurema arvu padruneid. Lubamatu on küttida ulukeid liialt kaugelt.

Euroopa Liidu liikmesriikide ja paljude muudega piiride avamine on kaasa toonud tihedad kokkupuuted kultuuridega. Jahikülalistena satuvad siia välisriikide esindajaid, kelle käitumine ei pruugi mitte alati kokku langeda meie kommetega. Neile tuleb selgitada, mis on Eestis lubatud ja mis pole. Vastavalt jahiseaduse muudatustele koolitab sellel jahihooajal Eesti jahimeeste selts jahikülalisi esimest korda. Seega oleme teinud meist oleneva, et linnujahid jahikülaliste osavõtul kulgeksid seadusekuulekalt ja et nad seda tulevikuski teeksid.

Peame lubamatuks süüdistusi konkreetsete rahvuste ja riikide ning nende jahikülaliste aadressil. Selline käitumine peaks olema nüüdseks ajalugu ja Euroopas ei ole sellele kohta. Elame õigusriigis ja vaatleme süütuse presumptsiooni laiema kõlbelise paradigmana, mis on seotud nii riikide kui ka nende kodanike au ja hea nime kaitsega. Taunime jahikülaliste alusetut süüdistamist ja põhjendamatut halvustamist.

Üha sagedamini kohtab pahatahtlikku suhtumist jahindusse kui looduskasutusse.

Jahikorraldajatele ja -saatjatele paneme veel südamele, et külalisjahid oleksid korraldatud sellisel moel ja viisil, mis järgivad Eesti seadusi ja jahipidamise head tava. Meie kasumile suunatud ühiskonnas on küttimisestki saanud tihti rahvusvahelise äri objekt, mis tähendab, et mõnikord korraldavad seda äriühingud, kus ei leidu küllalt või üldse jahimehi. Ka sellistel juhtudel on meie jahimeeste roll selgitada, kuidas siinmail asjad käivad.

Jahiseaduse järgi korraldab oma maal väikeulukijahti maaomanik, mistõttu palume ka maaomanikel jälgida, kes teie aladel toimetab ja kas kõik käib vastavalt ette nähtud korrale. Kui hoolimata kõigest pannakse toime õigusrikkumisi, saab saata keskkonnainspektsiooni valvetelefonil või e-kirja teel teavet (ka fotosid, salvestusi ja muud tõendusmaterjali).

Tähendusrikas on fakt, et eelmisel hooajal rikkusid jahikülalised jahiseadust ainult korra. Ühelgi juhul ei tuvastatud rikkumist elektrooniliste peibutusseadmete kasutamise suhtes. Eelmisel hooajal käis Eestis külalisjahil umbes 1200 veelinnujahimeest.

Kutsume kõiki kütte, maaomanikke ja külalisjahi korraldajaid tegema kõik, et Eestis jätkuks jahipidamine vastavalt seadusele, meie väärtushinnangutele ja jahinduse heale tavale.

Kutsume üles kõiki organisatsioone ja kodanikke, kes linnujahi teemal avalikult sõna võtavad, tegema seda väärikalt, õigusriigi kodanikele ja nende ühendustele omaselt, vältides sealjuures liigseid emotsioone ja lausvalet."

Tagasi üles