Rahvusvaheline hiite kuvavõistlus ootab fotosid looduslikest pühapaikadest

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiigeoru hiis. Pildil ohvrikivi.
Kiigeoru hiis. Pildil ohvrikivi. Foto: Margus Ansu

Algas rahvusvaheline hiite kuvavõistlus, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja muudest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende praegune seisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on hiite kuvavõistlus ainus omalaadne fotovõistlus maailmas.

11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud ja muud looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas ja muid kombetalitusi täitmas. 

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16aastaste auhind 200 eurot. Samuti jagatakse auhindu hiie, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, andide, tavade, hiie valu, pärimuse, saarte, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaikade jäädvustamise eest.

Uuendusena on seekord välja pandud terviseauhind, mille teema on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevus ning esemed pühapaigas. Auhinnad on muuhulgas ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed ja kirjandus.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ja ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, mitu tuhat püha kivi, puud ja allikat ning sadu ristipuid. Pühapaiku leidub kõikides maakondades, pea igas kihelkonnas ja paljudes külades.

Enamik Eesti pühapaiku on ohustatud ja hakkavad unustusse vajuma. Ligikaudu 600 pühapaigas leidub kaitstavaid arheoloogia- ja loodusmälestisi, kuid ühtegi pühapaika kui sellist seni Eestis kaitse all ei ole. 2018. aasta alguses valmis maa-ametis kaardirakendus, kuhu on koondatud ligemale 1100 seni avalikustatud pühapaika ehk umbes viiendik põlistest pühapaikadest. 

Võistlust korraldavad Hiite Maja SA, Maavalla Koda ja vabatahtlike koostööring Hiiepaik. Fotosid saab laadida üles 15. oktoobrini veebilehel https://www.maavald.ee/kuvavoistlus-2018.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles