Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/20/12826405t1heee4.jpg)
Kell on kaheksa, kui leiame end fotograafiga Lihula tankla parklast. Õhk on varahommikuselt jahe, ent päike paitab mõnusalt põske. Bensiinijaama ees seisab traktor ja taamal paistavad viljapõllud, mis masinaga töömeest ootavad. Sinitaevas silman üksikut toonekurge, kes graatsiliselt Haapsalu poole lendab. Parkla on vaikne. Siin-seal siblivad varahommikused ärkajad, teel tööle või pesamunadega lasteaeda. Näppu on haaratud kohv, mis peopesi soojendab, hambus võileib või šokolaaditahvel.
26 minutit pärast kaheksat moondub parkla sipelgapesaks: autodest väljuvad neiud-noormehed, pagasiruumist haaratakse igas suuruses kotid, mis peidavad kaameraid, heliseadmeid, juukselakki, sulejopet ja muudki, mis amatöörile raskesti hoomatav. Tanklapoe ette pargib end tulipunane džiip, kust väljub kolm asjalikku tegelast. Näitlejad Tiit Sukk, Veikko Täär ja Margus Prangel – silmad veel unised, näpus stsenaarium – seavad sammud tankla poole. Nende pilgud on suunatud valgetele paberilehtedele, mis tuules lehvivad.