Homme keskpäeval on kõigil võimalus tulla maastikurattaga Raeküla spordiraja parklasse, et teha mõnus ühismatkake taasavastamist väärival kümnekilomeetrisel ringil.
Reiu-Raeküla legendaarne kümme väärib taasleidmist
28. oktoober 2011, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanem põlvkond pärnakaid mäletab, et lisaks praegustele populaarsetele viie- ja kolmekilomeetristele ringidele joosti ja suusatati kunagi Raeküla metsas ka looduslikult mitmekesisemal kümnekilomeetrisel ringil.
Tervisespordikeskuse arendamist vedav Pärnu volikogu esimees ja Pärnumaa spordiliidu projektijuht Vahur Mäe toonitab, et Reiu-Raeküla on erakordne.
“Siin käib ilusa ilmaga päeval umbes 500 kõndijat, jalutajat, jooksjat või ratturit, Eestis nii kasutatavaid liikumisradu palju ei ole,” kinnitas Mäe. “Reiu-Raeküla on pärnakale hästi lähedal ja väga toreda loodusega. Kui saame kümnekilomeetrise raja ka kasutusse lülitada, on tervisespordiks veel põnevamad võimalused.”
Loodust ümber tegema ei hakata
Viiekilomeetriselt rajalt kümnesele minek on praegu liivasoss ja natuke ehmatav, aga edasine on vaimustav. Ehkki mingeid rajamärke või kilomeetritähiseid praegu ei ole (võiksid ju olla kas või ajutisedki, muidu on eksimine garanteeritud!) ja mõnes kohas on puu üle raja kukkunud, on kord okas-, kord kasemetsas kulgevad rajad nii väga ilusad kui naudinguga läbitavad, enne Reiu renoveeritud raudteesilla juurde jõudmist käib rada ka alt jõe äärest tiiru läbi.
“Suuri ümberkorraldusi me Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse radadel ei planeeri, täiustame ja mugavdame olemasolevaid,” lubas koos Margus Randmäega tervisespordikeskuse idee südameasjaks võtnud Mäe. “Viie- ja kolmekilomeetrine rada tuleb valgustada ja paremini viidastada, avada kasutamiseks kümne kilomeetri ring ning mõelda läbi keskuse kahe värava kontseptsioon.”
Areng seisab kinnitamise ja kehtestamise taga
Selleks, et Reiu-Raeküla tervisespordikeskuse arendajad Pärnu linna, Paikuse ja Tahkuranna valla ühisprojektiga edasi minna saaksid, on vaja, et keskkonnaamet kinnitaks kaitsekorralduskava.
“See näitab ära piirid, mida looduses teha tohime,” selgitab Mäe. “Oleme andnud oma soovid ja ideed ning loodame, et need on aktsepteeritavad.”
Teine tähtis lävepakk on omandi küsimus, sest suurem osa Reiu-Raeküla tervisespordikeskusest asub Tahkuranna valla territooriumil, aga täpsemalt öeldes riigi maal, mis on vaja valla ettepanekul munitsipaliseerida.
“Praegu tehakse üldplaneeringu kaarti ümber, paari nädalaga peaks see maavalitsusse jõudma,” rääkis Tahkuranna vallavanem Karel Tölp. “Kui seal tõrkeid tuleb, hakkame jälle kaarti muutma. Kui takistusi ei ole, saame kuu jooksul nõusoleku ja planeering läheb kehtestamiseks vallavolikokku. Oleme vähemusvalitsus, vastuseis seal pole välistatud.”
Selle kohta, kas ja miks Tahkuranna kolmikprojektist vahepeal kõrvale kippus jääma, ütles Tölp, et kõrvale astutud ei ole, aga ta tahaks rohkem teada, mis projektis osalemine vallale tulevikus tähendab.
“Vajame konkreetsemat vaadet, millised on osaliste edasised haldus- ja arenduskulud,” kinnitas vallavanem. “Ka oleks vaja veel mõelda, kas tervisespordikeskuse peavärava Reiu puhkekeskusse tegemisel on ikka jumet. Ei hakka jooksjatest kohapeal pesema end keegi, ikka valitakse lähim koht rajale minekuks-tulekuks ning see on Raeküla parkla.”
Vahur Mäe oli Karel Tölbiga nõus, et halduskulud on määravad ja need tuleb varakult hästi selgeks teha.
“Eesti on täis sümbolobjekte, mis valmis ehitati, aga mida majandada ei suudeta,” nentis Mäe.
Jaanson tuleb jälle matkama
2000. aasta sügisel oli sõudekuulsus Jüri Jaanson üks Pärnu jõe kallastel ratastega padrikust läbi murdjatest. Selle matka tulemusena sündinud kahe silla spordiring on saanud väga populaarseks ja sellel on korraldatud 11 Jaansoni nimega suurjooksu. Nüüd on Jaanson riigikogulane ja ekstippsportlane, aga homme lubas ta kell 12 rattaga Raeküla parklas nostalgiamaiguga matkaks valmis olla.
“Tunnen seda kümne kilomeetri ringi vanadest aegadest väga hästi, olen sinna jooksma kutsunud mitmed sõudjad, nende seas ka Vahur Mäe,” meenutas Jaanson.
Kui veidigi kaarti silme ette manada ja mõelda, siis võib Audru vallas, Pärnu linnas ning Tahkuranna vallas välja kujuneda vapustav, Eesti oludes lausa enneolematu rekreatsiooniriba. Või nimetagem seda tõmbekoridoriks, aktiivse meelelahutuse kompleksiks või milleks iganes. Alustame Valgerannast ja golfiväljakust, möödume rajatavast motoringrajast, jõuame kas ümbersõidu või Pärnu ranna kaudu Jaansoni loodetavasti peagi tervenisti valmivale spordiringile, sealt kergliiklusteid pidi Reiu-Raeküla tervisespordikeskusse, edasi Tahkuranna golfiväljakule ja Lottemaale ning lõpuks Jõulumäe tervisespordikeskusse. Kas ei ole vaimustav!