Pärnumaalaste palk jääb Eesti keskmisele tugevalt alla

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha. Pilt on illustratiivne.
Raha. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta teises kvartalis 1321 eurot, tõustes läinud aasta teise kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti. Statistikaameti teatel oli keskmise brutokuupalga aastakasv 1,3 protsendipunkti aeglasem kui möödunud kvartalis.

Pärnumaa keskmine brutokuupalk oli tänavu teises kvartalis 1065 ja mullu samal perioodil 1037 eurot ehk kasvas aastaga kaheksa protsenti. Siiski jääb Pärnumaa keskmine brutokuutasu Eesti keskmisele alla 256 euroga.

Maakonniti oli selle aasta teises kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1469 eurot) ja Tartu (1302 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (967 eurot) ja Saare (977 eurot) maakonnas.

Reaalpalk, mille puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2017. aasta teise kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuutasu. Reaalpalga aastakasv eelmise kvartaliga kõrvutades aeglustus ja teises kvartalis oli reaalpalga tõus kolm protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis endist viisi kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2192 eurot) ning info ja side alal (2169 eurot). Võrreldes 2017. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudel teenindavatel tegevusaladel (organisatsioonide tegevus, tarbeesemete ja kodutarvete parandus, teenindus), kus keskmine brutokuupalk on üks madalamaid. Selle tegevusala aastakasvu üks põhjusi peitub statistikaameti teatel miinimumpalga tõusus ja samuti palgastatistika metoodika muudatuses, mille kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.

Brutokuupalk tõusis teises kvartalis pea kõikidel tegevusaladel (välja arvatud haldus- ja abitegevus), tagasihoidlikum oli brutokuupalga kasv info ja side alal, veonduses ja laonduses, kinnisvarategevuses ning majutuses ja toitlustuses.

Tagasi üles