Loomapäästjad paluvad anda teada suvilasse jäetud lemmikutest ja inimestest, kes oma looma on hüljanud.
Loomapäästjad paluvad suvilasse jäetud lemmikutest teatada
MTÜ Loomapäästegrupi eestvedaja Heiki Valneri teatel on kindel märk sügise saabumisest maapiirkondadest laekunud kaebuste kasv sihitult jooksvate koerte ja kasside kohta. Neljajalgse hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on Eesti riigis seadusega keelatud, ometigi leidub palju inimesi, kes suveks võetud lemmiklooma jätavad metsa või võõra talu väravasse. Loomapäästjad paluvad niisugustest inimestest ja nende hüljatud lemmikutest tingimata teada anda.
“Looma hülgamine on nii suur probleem, et seda mainitakse isegi veterinaar- ja toiduameti kodulehel, aga vanad tavad on visad kaduma ja nii peab ühiskond nende südametute inimeste “suvelooma” püüdmiskulud aastast aastasse kinni maksma,” ütles Valner. “See pole odav ja valdadel oleks sellele rahale kindlasti mõistlikum rakendus.”
Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, hukkamist ja korjuste hävitamist korraldab KOV oma territooriumil vastavalt määrusele “Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord”.
Kui looma ega tema omanikku ei ole kohe võimalik tuvastada, tuleb ta paigutada varjupaika, kus arst vaatab loomad üle.
Omaniku kindlakstegemiseks või uue leidmiseks peab KOV korraldama hulkuva looma kirjelduse laialdase avalikustamise veebilehel, ringhäälingus, trükiajakirjanduses või muul viisil. Kui aga ei ole võimalik hulkuva looma omanikku kindlaks teha ega uut peremeest leida ning looma ei ole võimalik varjupaigas pidada üle 14 päeva kirjelduse avalikustamisest, võib looma hukata.
Teatud juhtudel võib isendi hülgamine või abitusse seisundisse jätmine kaasa tuua kriminaalkaristuse ning hülgajat saab karistada rahalise karistuse või kuni aastase vangistusega.
Loomapäästegrupp ootab teateid loomahülgajate ja mahajäetud lemmikute kohta telefonil 5323 0230 või help@animalrescue.ee.