Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2018/08/28/11321508t1hc0ae.jpg)
Napilt viie hektari suuruse Sorgu saare ümbruse madalikule on põrutanud mitu laeva, nende hulgas Pärnu sadamasse segalastiga teel olnud Saksa aurik Mosel. Päevaleht (28. detsember 1930) kirjutas, kuidas Balti päästetalituse laevad ja kohale toodud töölised 900 brutoregistertonniga alust lahti päästsid. Ega asjata märgitud väga vanadel laevakaartidel Sorkholmi kui hukatust ja leina toovat saart ning mõistetav, et veeteede amet (VTA) peab Sorgu tuletorni Pärnu-suunalisel laevateel tähtsuselt esimese järgu navigatsioonimärgiks.
Aga uue haldusjaotuse järgi Pärnu linna Sorgu saar on nagu tuhkatriinu, mis ootab aastaid ametnike võlukepikest. Kuigi keskkonnaamet väidab, et seal saab kogeda tõelist meresaarele omast ökosüsteemi, on jäänud tegijaks VTA, mis haldab 0,62 hektari suurust ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsusalasse jäävat Sorgu tuletorni kinnistut.