Heli Tooman: Turismil pole kunagi varem läinud nii hästi kui praegu

Suvepealinna tiitel on see, millest ­Pärnu peaks Toomani hinnangul kümne küünega kinni hoidma. See on andnud siinse turismi arengule suure tõuke. Foto: Urmas Luik

Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse dotsent Heli Tooman kirjutas Eesti turismi olulisemad sündmused ja inimesed raamatusse “Eesti turismi 100 aastat”. Autor, kes 1975. aastast on valdkonnas tegutsenud, leiab, et üks tähtsamaid aspekte turismi arendades on näha ja saada aru, et meil võivad olla kaunid kohad ja huviväärsused, kuid kui inimesed pole soojad ja sõbralikud, siis need ei toimi.

Suvi hakkab lõppema ja linn turistidest tühjaks jooksma. Kas sellisele hooajalisusele on rohtu?

Kindlasti ei saa öelda, et teeme aga spaasid juurde ja kõik läheb hästi. Turism on väga riskirohke ja muudest majandusharudest sõltuv. Spaad on olulised, aga Pärnu linn kindlasti ei elaks, kui siin ei oleks kõike muud: head teenindust, kultuurielu, sportimiskohti ja kauneid parke. Kui tahame linnas turismi hästi arendada, peame nägema, kuidas me kõik oleme sellega seotud.

Viimaste aastate statistika näitab, et Pärnus on vähemaks jäänud Soome turiste, Vene turistegi käib vähem. Miks?

Seda võib vaadelda kahelt poolt: soomlaste protsent on võib-olla väiksem kui kunagi ja suurenenud on Läti turistide osa. Muutunud on turu proportsioonid: see ei tähenda, et soomlasi on väheks jäänud. Muidugi neid võiks tulla rohkem. Olime ehk ise vahepeal hooletud: arvasime, et soomlane tuleb nagunii, turundus jäi natuke unarusse. Soomlane, kes tuli meie spaadesse võib-olla tõesti seepärast, et teenindus, arstiabi ja söök olid head ja hinnad madalad. Meie hinnad on läinud ­väga kõrgeks ja see peletab soomlast. Kui tal on Kanaari saartele odavam minna kui nädalaks ­Eestisse tulla, siis see on ju mõjutegur. Eesti ei ole soomlasele enam odav maa.