Soome välisminister loeb kihnlaste seiklusi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome Euroopa ja väliskaubanduse minister Alexander Stubb vaatab üllatunult soomekeelsele kihnlaste uskumatute seikluste kogumikule, mille Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar talle president Toomas Hendrik Ilvese juuresolekul üle annab.
Soome Euroopa ja väliskaubanduse minister Alexander Stubb vaatab üllatunult soomekeelsele kihnlaste uskumatute seikluste kogumikule, mille Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar talle president Toomas Hendrik Ilvese juuresolekul üle annab. Foto: Vaiko Edur

Põhjanaabrite tavakohase raamatumessi partnerrriik oli Eesti, avakõne pidas ja oma hiljuti ilmunud soomekeelset raamatut “Omalla äänella” tutvustas president Toomas Hendrik Ilves.

Pärnumaad esindas Helsingi messil SA Kihnu Kultuuri Instituut oma kihnukeelsete trükiste ja üllatusena müüginäituse korraldajariigi keeles vahetult ilmunud raamatuga kihnlaste uskumatutest seiklustest merel ja maal.

Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimehe Mark Soosaare sõnutsi oli Eestil kui külalis- ja teemamaal kasutada omaette suur ekspositsiooniboks, mis soomlaste valgetest ja eredalt valgustatud stendidest eristus oma musta tooni poolest.

Sinna oli seatud paarsada raamatut, mida esindab mõlemas riigis toimiv  kaubanduskett Rautakirja. Aukohal seisid Mats Traadi, Doris Kareva, Jaan Krossi teosed, peale nende palju raamatuid pärimuskultuurist ning lasteraamatutest kihnukeelsed õpikud “Aabets” ja “Aett, eit ning mia”.

“Kas me praegu põhjanaabritega võistelda jõuame, on siiski kahtlane, sest Soome raamatunimetuste arvud ja tiraažid on kordades suuremad, see torkas Helsingi messihallis kohe silma,” tõdes Soosaar, arutledes Saku Suurhallist neli–viis korda suuremas hoones oma silmaga nähtu ja kõrvaga kuuldu üle.

Kirjastuste ja raamatulevitajate stende oli üle poole tuhande, nendega oli hall tihedalt täidetud ja avapäeval, töisel neljapäeval käis sealt läbi üle 10 000 huvilise, külastajate hulgas oli Soome president Tarja Halonen.

“Helsingi messi meeletuid raamatukoguseid vaadates tabasin end mõttelt, et kuigi Soomes on ilmselt parema elukvaliteedi tõttu inimestel rohkem vaba aega ja sellest tulenevalt enam võimalusi meist rohkem lugeda, võib nüüdisaegse tehnoloogia toel kiiresti paisunud raamatutootmise buum ühel hetkel ootamatult kokku variseda,” nentis Soosaar, tundes muret noorte hulgas väheneva lugemisharjumuse üle. “Väikerahvastel, kus tiraažide väiksuse tõttu on raamat kallis, pole suuri väljavaateid raamatuturgu oluliselt paremini rahastada, aga väikese riigi, ka väikerahva keele ja kultuuri elurikkuse hoidmine ongi kallis lõbu, kus kärpimine alla kriitilise piiri tähendaks haihtumist.”

Soosaare sõnutsi tuletas president Ilves 27.–30. oktoobrini avatud messi sissejuhatavas kõnes meelde angloameerika kultuuriruumis tuntud ütlust “publish or perish”, mis soome keele kõlas “kirjoita tai kuole” ja eestindatuna “avalda või haihtu”.

“President Ilves rõhutas veel, et kaks Läänemere-äärset sugulasrahvast alustasid oma rahvusliku kirjandusega samal ajal 150 aasta eest, mil ilmusid “Kalevala” ja “Kalevipoeg” ja olenemata 50aastasest tsensuuriperioodist oleme taas võistlejatena ühises kultuuriruumis tagasi,” vahendas Soosaar riigipea kõnes kõlama jäänud mõtet.

Kihnu Kultuuri Instituudi nimel kinkis Soosaar president Ilvesele ja Soome Vabariigi Euroopa ja väliskaubanduse minuster Alexander Stubbile kihnlaste seikluste soomekeelse kogumiku. Enne seda olid kõrged riigitegelased osalenud väitluses väikerahvaste rolli üle maailmapoliitikas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles