Auklikud tossud, meeste viigipüksid, topsijäätise paberid, lagunenud autoistmed, odekolonnipudelid ja samblasse kasvanud külmkapp, bensiinipaak, rehvid, tuhandeteks kildudeks purunenud klaas, pissuaar, lapsekäru ja lähiminevikust pärit televiisorikastid.
Just selline pilt avanes kolmetunnisel rattasõidul, kui elava liiklusega teedest eemale hiilisin, sõites läbi Rääma raba muda, Niidu pargi okaste ja Riia maantee äärse võsa.
Retke võtsin ette kindlal eesmärgil: leida prügi ja see üles märkida. Prahiotsimise tuhin ei tulnud mul ainult oma sisemise maailmaparandaja soovil, vaid kantuna ulatuslikumast missioonist.