Mis teeb mängust hasartmängu?
Sõltuvus, mängurlus või mängudest sõltuvus tekib, kui mängude kohta antakse teada, et on võimalik raha võita, kuid nende peamine idee on hoopis raha ära võtta, mitte sinu kätte jätta.
See, et sul lastakse natuke võita, sunnib mängu edasi proovima ja oma õnne uskuma, aga samal ajal kaotad kontrolli oma tegevuse üle, kuni kogu su raha on ära võetud. See on hasartmängurluse printsiip: mäng on mõeldud nii, et sinult võetakse raha ära, kuigi sulle antakse vahepeal autasuks veidi raha, et usuksid võimalusse võita. Nii see töötabki.
Pokker on pigem sport kui hasart?
Pokker on kindlasti rohkem bridži poole kalduv kui lihtsalt kangitõmbamine ja sealt raha saamine või mittesaamine.
Pokker ei ole võrreldav sellega, kui inimesel tekib mängusõltuvus mõnest mänguautomaadist või ruletist. Pokkeris on suurem osakaal oma võimetel ja tehnikal kui lihtsalt juhusel.
Pokkeris tekitatakse auhinnafond sissepandud raha järgi, aga tekkiv auhinnafond ei sõltu mängija panustatud rahast.
Pokkeri puhul tuleneb autasu osakaal rohkem sinu enda mõtlemisvõimest ja oskusest mängida. Selles suhtes on ta rohkem spordi moodi või andekuse printiibiga töötav mäng. Nutikamad saavad rohkem kui viletsad mängijad.
Et pokkeri panused on suured, on võidud suured. Täpselt nagu golfis, kuhu paigutatakse suurt raha – ala on populaarne ja sealt tulevad suured autasud.