Pokker on mäng, mille muutsid popiks raha, internet ja televisioon

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pokkeri alguses teevad kaks mängijat sundpanused, misjärel jagatakse igale lauas istujale kaks kaarti.
Pokkeri alguses teevad kaks mängijat sundpanused, misjärel jagatakse igale lauas istujale kaks kaarti. Foto: Ants Liigus

Eesti turniiripokkeri föderatsiooni kodulehel nimetatakse kaardimängu pokker 21. sajandi spordiks, seda võib pidada kõige kiiremini arenevaks spordialaks, millel on maailmas üle 100 miljoni harrastaja.

Eesti turniiripokkeri föderatsiooni presidendi Marek Reinaasi seletusel on pokker selle poolest tore spordiala, et sellega tegelemise eelduseks ei ole kiired jalad või jõuline biitsepts.

Pigem sport kui meelelahutus

“Ainuke lihas, mis rakendust leiab, on mängija aju,” märkis Reinaas.

“Nii on pokker jõukohane kõigile neilegi, kelle peamine kokkupuude muude spordialadega käib eelkõige tugitooli ja teleri vahendusel. Aga see emotsionaalne närvikõdi, mida pokkerit mängides saadakse, võib olla oluliselt suurem kui tuimalt suusatades või kepikõndi tehes. Samas peab ütlema, et pikad mitmepäevased pokkeriturniirid võivad olla füüsiliselt üsna kurnavad ja vastupidavust nõudvad,” lisas Reinaas.

Reinaas lisas, et mitte vähem oluline ei ole pokkeri mängulisus ja jälgitavus.

“Turniiripokkeri teleülekanded koguvad üle maailma üha rohkem populaarsust,” selgitas ta. “Mängust ei ole keeruline aru saada ja kuna televaataja näeb ning teab mängijate kaarte, on põnev jälgida, milliseid otsuseid pokkerimängijad vastu võtavad.”

Televisiooni kõrval nimetatakse föderatsiooni kodulehel pokkeri populaarsuse põhjustena ka selles ringlevat suurt raha ja internetti, mis muudab mängu kättesaadavaks igaühele. Kui maailmas on Reinaasi hinnangul üle 100 miljoni mängija, siis Eestis on neid kindlasti vähemalt 50 000.

Pokkerit tuleb võtta mõnuga

Malega võrreldes tõstis Reinaas esile, et kuigi mõlemad mängud vajavad head analüüsivõimet ja raudset tahet, on kaardimäng vaatemängulisem. “Näiteks ei ole juhus, et Tuuli Vahtra oli selle aasta alguses samal ajal nii naiste Eesti meister males kui pokkeris,” tõi Eesti turniiripokkeri föderatsiooni juht Reinaas näite.

Kas pokker on siis rohkem sport või meelelahutus?

“Mõttemängu, mida peetakse spordiks, eristab meelelahutusest tõik, et võidu eelduseks ei ole mitte õnn, vaid oskused ja kogemused,” selgitas Reinaas. “Hea pokkerimängija on edukas ka kehvade kaartidega, oskamatu võiduvõimalused on aga olematud, ükskõik mis kaardid talle pihku toppida. Turniiripokker on spordiala, kus on olulised nii strateegia, taktika kui kogemused. Muidugi ei jookse pisut õnne mööda külgi maha. Pokkeriski tuleb edu saavutamiseks aastaid harjutada.”

Nagu igat teist mängu, tuleks võtta pokkerit mõnuga.

“Kui õnnestub midagi võita, on see puhas boonus,” märkis Reinaas. “Kui kaotatakse, peab mängu pandud summa olema piisavalt väike, et kaotus ei mõjutaks mängija finantsolukorda. Kui pokkerimängija osaleb turniiridel üksnes raha pärast, tuleks pisut järele mõtelda, kas see on ikka parim moodus raha teenida.”

Mängijate vanusepiirang võiks olla madalam

Vaatamata sellele, et paljudes riikides tohib pokkerit mängida juba 18. eluaastast, on Eestis mängijate alampiiriks 21 eluaastat. Reinaas sellega rahul ei ole.

“Vanusepiirang 18 eluaastat on palju mõistlikum. Tallinn on muutumas oluliseks pokkerilinnaks,” selgitas Reinaas. “Näiteks on viimased kaks aastat toimunud Tallinnas pokkeri EPT turniir, mida võiks suusatamise kontekstis võrrelda Otepää MK-etapiga. Samuti toimus sel suvel Triobet Open, turniiril osales üle tuhande mängija ja see oli ajaloo suurim Euroopa live-turniir pokkeris. Kuid vanusepiirangu tõttu on Tallinna EPT toimumine tulevikus küsimärgi all, sest paljud maailma kõvemad noormängijad ei saa Tallinna turniiril osaleda.”

Samuti näeb Reinaas probleemi selles, et sisseostuga turniire saab Eestis korraldada üksnes kasiinoruumides. “On ju jabur, kui seadus, mis peaks hoolitsema selle eest, et kasiinodest inimesi eemal hoida, sunnib pokkerimängijaid hoopis kasiino uksest sisse astuma,” kurjustas Reinaas.

Samuti tõstis turniiripokkeri föderatsiooni president esile, et turniiripokkeris ei ole võimalik oma vara maha mängida. Sisseostuga turniiripokkeris ei saa turniiri käigus oma panust suurendada, mistõttu kaotused on mängija kontrolli all.

Ainus asi, mis tõesti võib tema hinnangul pokkerimängijat ohustada, on aja kui ressursi raiskamine, sest reeglina kestab mäng kaua.

Eesti turniiripokkeri föderatsiooni eesmärk on kaasa rääkida pokkerit puudutava seadusandluse korrastamisel.

Järgmise aasta üks olulisemaid tegevusi on Reinaasi selgitusel Eesti rahvustiimi kokku panemine ja osalemine Londoni olümpiamängude raames toimuvatel mõttemängude maailmameistrivõistlustel.

 

Pokker on kahesaja-aastane mäng

Vastupidiselt mitmele teisele mängule on pokker praegusel kujul üsna noor ja väidetavalt ulatub pokkeri ajalugu vaid 19. sajandi algusesse.

Pokkerimänedžer Andres Burget kirjutas internetisaidil pokerclub.ee, et mäng tekkis ilmselt Aasia ja Euroopa mängude segunemise tulemusena. Peamiselt prantslastest ümberasujad viisid oma pokkerimängud noorde Ameerikasse, kus kaasaegse pokkeri sünnikohaks sai 19. sajandi alguses New Orleans.

Esialgu mängiti pokkerit peamiselt jõelaevadel 20kaardise pakiga, 52kaardine pakk võeti kasutusele hiljem.

Kuigi juba 20. sajandi keskel korraldati USAs turniire, mille võidusummad ulatusid miljonitesse dollaritesse, jõudis mäng massidesse alles sajandi teises pooles.

Burget tõi välja, et kui 1982. aastal osales satelliitturniiridel 52 mängijat, siis 15 aastat hiljem 2141 ja 2002. aastal 7595. Turniiride auhinnafond kerkis selleks ajaks ligi 20 miljoni dollarini.

Eesti esimene pokkeriturniir toimus 2001. aasta veebruaris. Sama aasta lõpus korraldati Eesti esimesed meistrivõistlused, kuhu tuli vaid kuus mängijat.

Andmed: www.pokerclub.ee

Märksõnad

Tagasi üles