Paikuse vallavanem Kuno Erkmann loodab, et juba tuleval sügisel võivad huvilised Reiu jõe suudmes kiviaja küla esimese etapiga tutvust teha.
Paikuse vald sai kiviaja küla rajamiseks toetust
Esimene etapp tähendab valgustatud rada, infostende, lõkke- ja kogunemisplatsi, tualette ja prügikaste. Selle tarvis, et paar ajastukohast maja ja tol ajal inimeste kasutatud vahendid valmis ehitada, tuleb veel raha leida. Alles seejärel saaks päris külast rääkida.
Mõtet rajada kiviaja küla muistsesse Sindi-Lodja I asulakohta Pärnu jõe vasakkaldal on Paikuse vald mõlgutanud 2005. aastast.
Algul lootis vald saada selleks vajaliku raha suurusjärgus kolm miljonit krooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Kuid jäi alla ülitugevas konkurentsis, kus vallavanema mäletamist mööda oli taotlejaid 130 ligi, ent saajaid vaid seitse, nende hulgas niigi kaks Pärnumaa objekti: Lottemaa ja Audru ringrada.
Järgmisena võttis vald ette põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ja sealt saadigi nüüd rahastamisotsus enam kui 59 000 euro ehk kolm korda väiksema summa kohta, sest matsakamat taotlust ei olnudki võimalik esitada.
Kui teemapark valmis, on mõte seda muistset elu kajastavate tegevustega ilmestada.
“See on küll alles minu ja mõningate inimeste peas, aga oleme rääkinud teatriga ja teinud koostööd Tartu ülikooli Pärnu kolledži tudengitega, kes on väga vahvaid ideid pakkunud kiviaja eluviisidest rollimängudeni välja.
See koht jääb isegi väikseks nende mõtete rakendamiseks,” avaldas Erkmann. Oma panuse saab küla elluäratamisel anda eraettevõtlus, vallal on huvikeskus, mis on üks võimalusi keraamikaga tegelda, loodud on MTÜ Paikuse Loometegevuse Keskus.
Ent kõigepealt tuleb lahendada maaküsimused, vallavanem loodab need talvega korda ajada ning kevadel töödega pihta hakata. Riik on valmis jõeäärset maad andma vallale üle hoonestusõigusega, küsitud tasust (ligemale 3000 eurot aastas) valla jõud paraku üle ei käi.
Vald on nüüd esitanud uue taotluse, soovides jõukohasemaid tingimusi. “Palusime, et maa tuleks odavam või päris tasuta, sest me ehitame avaliku objekti kõigile ja kasu me selle pealt ei teeni, samal ajal jäävad hooldekulud ju ka meile,” põhjendas Erkmann.