Ooterežiim kulutab kuujagu elektrit

Kui krutite pesumasinal veetemperatuuri nupu 60 kraadilt 30-le, saate kolm korda nädalas töötava masina puhul aastas kokku hoida 12 eurot. Foto: Ants Liigus

Külmal ajal kasvavad elektriarved. Nõu, kuidas kulutusi pisutki ohjes hoida, küsisime Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuhi Mikk Saare käest.

Kõige rohkem raiskavad elektrit üle kümne aasta vanused külmikud, ooterežiimil koduseadmed ja hõõglambid. Majapidamistes, kus kasutatakse pesukuivatit, kulub palju elektrit sinnagi, rääkis Saar.

Kohti, kus puhtalt käitumisharjumuse muutmisega saab kokku hoida, on mitu. Ooterežiimi asemel tuleks koduseadmed lülitada välja kohe pärast kasutust.

Vannitoas annab säästu pesupesemine 60 kraadi asemel 30–40 kraadiga ja kuivati kasutamise asemele pesu nöörile riputamine. Köögis on mõistlik vett keetes terve kannutäie asemel võtta paras kogus vett. Toidu valmistamisel aitab kokkuhoidu saavutada potile või pannile kaane asetamine ja elektriahju jääksoojuse kasutamine, kui ahi 15 minutit enne toidu valmimist välja lülitada.

Tihti soovitatakse, et seadmeid ei maksa ooterežiimil hoida, aga levib arvamus, et sääst oleks nii tühine, et sellele ei tasu mõtlema hakata.

Ooterežiimil seadmete energiatarbimine võib ulatuda 10–15 protsendini kogu elektriarvest. Keskmine korter kulutab sedasi asjatult 25–35 eurot aastas ehk rohkem kui ühe kuu elektriarve jagu.

Tüüpilised ooterežiimil töötavad seadmed on teler, ruuter, digiboks, muusikakeskus või muu helisüsteem, arvutiekraan, printer, elektri- ja mikrolaineahi.

Ooterežiimi tuvastamine on lihtne. Kui seadmel põleb pidevalt mõni tuluke või näitab see kellaaega, tarbib see elektrit isegi siis, kui ei ole aktiivses kasutuses. Et täpsemalt teada, kui palju seadmed ooterežiimil energiat tarbivad, on mõistlik kasutada pistikupesaarvestit. Selle ekraan näitab hetketarbimist ja suudab ära mõõta seadmete energiatarbimise pikema perioodi vältel. Pistikupesaarvesti hinnad jäävad 10–15 euro kanti.

Milline vahe on vana ja uue teleri elektritarbimisel?

Telerite täiustumisega on toiminud kaks üksteisele vastutöötavat arengusuunda. Telerid on läinud küll energiasäästlikumaks, aga kuna ekraanid on oluliselt suuremad, võivad need tarbida hoopis rohkem elektrit kui paar aastat vanemad mudelid.

Uuemate LCD-LED-telerite ja näiteks 15aastaste telerite energiatarbimine erineb kordi. Kui võrrelda tüüpilist 15aastast kineskooptelerit ja niisama suurt uut LCD-LED-telerit, erineb nende energiatarve üle kahe korra.

Kineskoopteler kulutab neljatunnise töö ja 20tunnise ooterežiimi ajal kokku elektrit 60 eurosendi jagu. Uus niisama suur LCD-LED-teler võtab sama töö ja ooterežiimi puhul 25–30 eurosenti.

Kuidas veeboilerit säästlikumalt kasutada?

Veeboileri energiatarve sõltub sellest, kui palju tarbitakse sooja vett. Suurim kokkuhoiumeede on veesäästlike segistite ja segistiotsikute kasutuselevõtt, mis vähendab vee soojendamiseks kuluva energia tarbimist 40–50 protsenti.

Kui boileri suurusest piisab päevaseks tarbimiseks, võib kaaluda taimeri kasutamist ja soojendada boileri vett ainult öise, madalama elektrihinna korral. Pikemalt kodunt eemal olles on mõistlik boiler välja lülitada, sest puhtalt vee soojana hoidmiseks kulub päevas ligi kilovatt elektrit.

Veeboilerite puhul kipub elektriarvet oluliselt suurendama küttekeha ümber kogunev katlakivi, mistõttu boilerit tasub spetsialistil lasta paari aasta tagant kontrollida ja katlakivist puhastada. Katlakivi teket vähendab temperatuuri hoidmine 55–60 kraadi ligi, sest kõrgemal temperatuuril see protsess intensiivistub.

Mis oleks kõige mõistlikum tuppa lisasoojusallikaks soetada?

Esmalt tasub mõelda, kui palju on lisaseadet vaja kasutada. Kui kasutada elekterkütet vaid mõnel külmal talvepäeval, tasub soetada tavaline elektri- või õliradiaator. Kuumapuhur või konvektor soojendavad õhku kiiremini, kuid põletavad tolmu ja keerutavad seda üles. Elektritarve on kuumapuhuril ja elektriradiaatoril ühesugune.

Kui lisasoojusallikat on tarvis kasutada sageli, tasub kaaluda õhksoojuspumpa, mis sama elektrienergia kogusega suudab toota ligemale kolm korda rohkem sooja. Õhksoojuspumba korral tuleb aga arvestada, et miinuskraadidega selle soojatootlikkus väheneb ja väga krõbeda pakasega ei pruugi seadmest üldse kasu olla.

Kui raha vabamalt käes, siis millised seadmed tasub säästmiseks koju osta?

Energia ja aja kokkuhoiu mõttes tasub muretseda nõudepesumasin. Katsed on tõestanud, et võrreldes käsitsi pesemisega, kulutavad uued nõudepesumasinad 90 protsenti vähem vett ja 60 protsenti vähem energiat.

Et nihutada elektriboileri veesoojendamine öisele ajale, tasub muretseda taimer. Et ooterežiimide eest mitte maksta, võiks kasutada lülitiga pikendusjuhtmeid või kaugjuhitavaid pistiklüliteid.

Lülitiga pikendusjuhtmete taha annab ühenda mitu seadet, mida lülitist saab korraga välja lülitada. Selliste pikendusjuhtmete hind on 15–30 eurot. Kaugjuhtivaid pistiklüliteid kasutades võib korraga välja lülitada kas ühe seadme, mitu seadmegruppi eri ruumides või isegi kõik seadmed peale külmiku. Nende lülitite hinnad algavad 20 eurost. Täpsemat teavet leiab Eesti Energia energiasäästuveebist.

PANE TÄHELE

Kui vahetada 20aastane külmik A++ külmiku vastu, hoiab aastas kokku 30 eurot.

Kui kolm tundi päevas põlevad kolm 40vatist hõõglampi asendada 8vatiste säästulampidega, hoiab aastas kokku 22 eurot.

Kui nii päeval kui öösel elektriboileriga vee kütmise asemel kasutada vaid öist tariifi, hoiab aastas kokku 65 eurot.

Allikas: Eesti Energia