Saada vihje

Lauatennisistid ületasid Hiinas kanjonite vahel klaassilla  

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hiinas laagris käinud Pärnu-Jaagupi lauatenniseklubi liikmed ja treener Andres Somer.
Hiinas laagris käinud Pärnu-Jaagupi lauatenniseklubi liikmed ja treener Andres Somer. Foto: Erakogu

Pärnu-Jaagupi lauatenniseklubist käis kolm last ja treener Hiinas treeninglaagris.

Lauatenniseklubi treener Andres Somer rääkis, et ideest Hiinasse laagrisse minna rääkis Tallinna Kalevi treener Kätlin Latt. “Ma läksin sellest väga põlema, koostöös tublimate laste ja vanematega võtsime vastu otsuse, et igal juhul läheme, maksku mis maksab,” jutustas ta.

Treeninglaager oli väga intensiivne, sest päevas toimus vähemalt kaks trenni ja osal päevadel veel pärast õhtusööki üldfüüsiline treening. “Hiinlaste põhieelis meie ees ongi treeningute arv ja intensiivsus,” selgitas Somer ja täpsustas, et hiinlased teevad nädalas trenni pea 40 tundi, nemad aga kuus tundi.

Kohalike treeningutingimuste kohta tõdes Somer, et need on head. Ta loetles: suured korralikud saalid, jõusaalid ja hea treeninguvarustus. Suur vahe olevat mängustiiliski. “Nemad proovivad kõike kiiresti ja laua pealt mängida, meie eemalt,” ütles Somer. Treener arvas, et kui Eesti spordikoolides oleksid sellised tingimused, jõuaksid meiegi mängijad maailmakaardile. “Väikesed, viie- kuni seitsmeaastased lapsed teevad seal trenni sama treeningumahuga kui suuremad, elavad ja õpivad seal koolis,” lausus Somer ja täpsustas, et treenerid on seal lastega karmid. “Meil oleks see mõeldamatu.”

Someri jutu järgi ei jäänud laagris eriti palju vaba aega, siiski said nad külastada mitut huvitavat paika. “Ühel vabal päeval käisime klaasillal, mis asub kõrgel mägedes,” rääkis Somer ja lisas, et sild oli 488 meetrit pikk ja läks üle kanjoni. Sinna saamine oli hea füüsiline trenn, sest pidi minema kolm kilomeetrit treppidest üles ja hiljem alla. “Suhteliselt hirmuäratav kogemus, lastele loomulikult meeldis,” tõdes juhendaja.

488 meetri pikkune klaassild, mis läks üle kanjoni. Sinna jõudmiseks pidi aga minema kolm kilomeetrit treppidest üles.
488 meetri pikkune klaassild, mis läks üle kanjoni. Sinna jõudmiseks pidi aga minema kolm kilomeetrit treppidest üles. Foto: Erakogu

Reisi ühe meeldejäävama seigana tõi Somer esile veel Hiina müüri külastamise. Sinna üles jõuda oli samuti katsumus omaette, sest väljas valitses üle 30kraadine kuumus ja päike paistis lagipähe. “Viis kilomeetrit üles, mööda kohati väga järsku treppi ja teist niisama palju alla,” kõneles treener.

Külastati ka templikompleksi ja käidi turgudel poodlemas.

Omapärane oli Hiina liikluskultuurgi, sest valitses täielik kaos, ent ometi kõik toimis. “Esimesel päeval ei julgenud üle teegi minna, hiljem olid osa kaosest,” nentis Somer, kelle sõnutsi olid aga inimesed väga külalislahked ja enamik neist polnud valget eurooplast näinud. “Kõik tahtsid kogu aeg pildistada, eriti taheti teha pilte meie blondide tüdrukutega,” mainis Somer.

Inglise keele kõrval tuli appi võtta kehakeel, millega sai hakkama igal pool. “Kõik oli väga turvaline ja keegi isegi ei üritanud petta,” muljetas Somer ja täpsustas, et kohapealne eluolu oli palju parem, kui eelinfost välja võis lugeda.

Laagri peaeesmärk oligi näha, kuidas tehakse trenni päris lauatenniseakadeemias ja end eakaaslastega võrrelda. 

Treeningupäevi oli laagris 14 ja Pärnu-Jaagupi lauatenniseklubist osales kolm last ja treener. Kokku sõitis Eestist Hiina 26-liikmeline rühm. Kohapealne seltskond sai kirju: oselejaid oli näiteks Venemaalt, Usbekistanist, Kamerunist ja Poolast.

Tagasi üles