Mälestuskoosolek Lihula ausamba asukohas kulgeb rahumeelselt

Kaheks tunniks pandi Lihula kalmistul püsti eelmise, 14 aastat tagasi samast kohast ära viidud ausambaga sarnase kujundusega mälestuskivi.

Kell 18 alanud avaliku koosoleku Lihula kalmistul korraldas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Lääneranna osakond. Inimesi oli kohal 200–300.

EKRE Lääneranna osakonna esimees Viktor Kruuse sõnade järgi mälestatakse üritusel hukkunud sõjamehi. Ta seletas, et üks rinnetest paiknes Sinimägedes ja teine Lihulas ja see viimasena mainitu pidas selles kohas vastu 19 päeva. Peale Lihula kandis hukkunud sõjameeste mälestatakse Kruuse selgituse järgi inimesi, kes võitlesid bolševismi vastu ja meie kodumaa eest.

Kruuse kinnitas täna lõunal, et konflikti ei otsita ja sündmus tuleb rahumeelne. Vald palus tema väitel abi, et korrastada hauaplaat ja alus, millelt 14 aasta eest ausammas ära viidi. Aeg oli oma töö teinud ka teabetahvli kallal. Vald andis loa korrastada need mõlemad.

Kruuse sõnas, et uus alus on ilus – mustast graniidist ja telliti uus teabetahvelgi. Tänase ürituse tarvis tehti veel mälestuskivi, mis paigaldati koosoleku ajaks kaheks tunniks.

Võeti sõna ja lauldi isamaalisi laule, selleks kutsuti kohale meeskoor. Viimasena pidi plaani järgi sõna võtma Lääneranna vallavolikogu liige Meelis Malk, kes on ühtlasi vaimulik ja õnnistab uue aluse. Seejärel viiakse mälestuskivi hoiule. “Paremaid aegu ootama,” lausus Kruuse.

Mälestuskivi ei ole Kruuse sõnade kohaselt täpne koopia sellest, mis 14 aasta eest ära viidi.. “Ta on pilt, kivi peal pilt,” iseloomustas ta.

Kruuse avaldas pahameelt, miks inimesed ei tee endale selgeks millist vormi sõdurid omal ajal kandsid. “Eesti leegionäri vorm, Saksa sõduri vorm ja soomepoiste vorm olid analoogsed,” tähendas ta ja lisas, et Eesti vormi erinevus seisnes vaid kahes lõhikus külje peal, aga seda pole võimalik visuaalselt selgesti näidata.

Kruuse hinnangul ei juhtu täna Lihulas midagi, millest võiks konflikt sündida.

Lihula monumendiks nimetatud sammas avati 2002. aastal Pärnus, ent võeti üheksa päeva hiljem maha. Seejärel püstitati sammas 2004. aastal Lihulas. 2004. aastal 2. septembri hilisõhtul võeti see sealtki maha ja pandi püsti Rae vallas Lagedil vabadusvõitluse muuseumis.