Lauri Luik: Eesti haridus Põhjamaade tasemele

Lauri Luik.

FOTO: PP

Tasuta asju ei ole, seetõttu räägime edaspidi mõiste “tasuta” asemel maksumaksja rahaga kompenseeritavast kõrgharidusest. Reformierakonnale on oluline, et ühelgi võimekal inimesel ei jääks haridus omandamata finantsraskuste tõttu. Seepärast peame vajalikuks avardada tublide noorte väljavaateid maksumaksja kulul kõrgharidust omandada.

Haridusministeeriumi välja käidud reformikava kohaselt oleks õppimine avalik-õiguslikus ülikoolis eestikeelsel õppekaval maksumaksja kulul kõigile neile tudengitele, kes ületavad lävendi ja läbivad õppe täismahus (30 EAPd ehk Euroopa ainepunkti semestris). Oma raha eest saaks õppida erandkorras eksternina, kuid sellisel puhul ei käsitleta õppurit üliõpilasena. Need, kes ei täida õpet etteantud mahus, peavad tegemata jäänud ainepunktide eest maksma.

Kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ülikoolidelegi, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud raha ligikaudu 20–30 protsenti õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata.

Kuna eelnõu järgi oleks õpe maksumaksja kulul vaid eestikeelse õppekava puhul (mõningate eranditega), peame enne seaduse jõustamist selgeks tegema tõenäolised erandid ja kaaluma läbi kõnealuse muudatuse mõjud. Kas ei või juhtuda näiteks see, et üliõpilased, kes maksumaksja tasutava õppe latti ei ületa, suunduvad otse ingliskeelsele õppele või hoopis mõnda teise riiki?

Lävendite tekkimisel on tarvis üle vaadata praegune riigieksamite süsteem. Kui ülikooli hakatakse võtma ühtsete sisseastumiskatsete alusel, kas riigieksamite süsteemi senisel kujul enam üldse tarvis läheb? Sellisel puhul võiks riigieksamid asendada koolieksamitega.

Praegu toimiv riikliku koolitustellimuse süsteem on oma aja ära elanud. Seda on tunnistanud mitu osapoolt, kellega oleme seaduseelnõu menetledes suhelnud. Selle asemel kavandame üleminekut tulemuslepingute süsteemile. Meelitamaks tudengeid õppima näiteks õpetajaks või eesti filoloogiks, on kavas luua motivatsioonistipendiumid.

Tagasi üles