Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/12/30/111034t1hd0ac.jpg)
Veeliksit polnud mitu päeva horisondi peal näha ja ma hakkasin muretsema, et igavene keskealine mees juba, järsku on kellad kotti pannud või midagi veel hullemat. Tõmbasin igaks juhuks sandaalid jalga, läksin silmanurgast vaatama.
Veeliks oli siiski elus, aga pealuu oli kipsis ja mokk ripakil ja närvid paistsid välisel vaatlusel täitsa läbi olevat. Alguses ei tahtnud üldse rääkida, siis hakkas kõnelema.
Oli seaduskuuleka inimesena pühapäeva öösel pimedas kella keeramiseks voodist tõusnud, kogemata hiirelõksu sisse astunud, kella maha pillanud ja ei tea mis jaoks isegi pikali kukkunud. Kell katki, kolp katki.
Nüüd istub kaksiratsa kodus, ei saa enam üldse õue. Mitte sellepärast, et mokk ripakil, vaid sellepärast, et hakkas kella keeramise seadust valjusti sõimama ning Leonora tegi järeldused. Mis äraseletatult tähendab, et kinkis Veeliksile uue kella, millel pole ühtegi seierit. Aga jättis kahe ümmarguse silmamuna vahele, et on liivakell, mida iga poole tunni tagant peab ümber keerama, sest vastasel juhul jääd igale poole hiljaks.
Nüüd istub Veeliks kodus ja muudkui keerab, kuna ei taha hiljaks jääda. Veel tahtsin öelda, et kui vähegi võimalust või natukene pokkerikaarte viitsid mängida, osta omale kohe krunt ära ja lase detailne planeering peale panna.
Kuuldavasti läheb selle Paikuse kiviaja küla maatükkide pärast varsti kõvaks kakluseks ja igasugused korruptsioonilised elemendid viilivad juba oma piimahambaid teravaks. Majad ja kuurid ja vetsud ja saunad ehitatakse kõik euronõuete kohaselt ning mingisugust haltuurat avalikult teha ei lubata, sest kontroll on kõva. Krundi pidi praegu veel mõistliku hinna eest kätte saama, aga pärast ei pidavat enam üldse saama. Nii et anna aga varvastele tuld ja tõrva, kui julged!
Ahsoo, jah. Eile panin toas üle pika aja elektri põlema ja järsku tundsin ninaga, et kuskilt tuleb paha lõhna moodi haisu. Tegin akna lahti. Ei midagi, ikka tuli.
Juhannes saabus parasjagu pidulikult raha laenama, teadis rääkida, et nüüd toodetakse vanast Rääma prügihunnikust elektrivoolu, pole mõtet pahaks panna. Et lõhn tuleb nagunii traate pidi tuppa, tee mis sa tahad või ei taha. Et parem pane silmad kinni, kannata kellast kellani ära. Pole mõtet viriseda, sest on taastuv energia ja loodussäästlik värk.
Ma kella kolmeni kannatasin, siis tuli Ärmiine koju, küsis, millal ma viimati sokke vahetasin, ja mul ei tulnudki meelde, hakkan ka vist juba vanaks jääma.
Nojah, mis sest vanast asjast enam.
See uue tee avamine on muidugi väga hea asi. Enne ma käisin kogu aeg ümber nurga turul, nüüd lähen ikka uut maanteed, kuna on hoopis teine tunne.
Aega kulub küll kellatiiru võrra rohkem ja silkudel kipuvad rännates silmamunad peas kommunismi värvi minema, aga minu senise porilompides ujumisega ei anna seda sileda maa peal matkamist võrreldagi.
Ainus mure see, et ei saa kahjuks aru.
Vaatad küll liiklemise keelumärki ja valgusfoori ja järgid reguleerija märguandeid ja orienteerud rekka-meeste rusikalehvitamiste järgi, aga lõpuks jõuad ikka kas Riia linna või Ruhnu saarele.
Nii et asjameestele ja -naistele oleks tõesti suur palve: võtke need foorid ja märgid maha ja las inimesed ise otsustavad, kuhu ja kellega nad lähevad!
See fakt ka veel, et nüüd ei tohi enam lasteaia õues sinililli ega muud umbrohtu üldse kasvatada, sest pidavat mürki levitama.
Meil oli sellepärast kodus lahkarvamusi, sest Leonoral on varsti sünnipäev uksest sisse tulemas ja mina arvasin, et heale inimesele pole vaja mürki kinkida.
Ärmiine vaidles vastu ja arvas jälle, et kuna mina teen pärast mõõdukat limonaadipruukimist mõnikord mürgiseid märkusi, oleks kõigile tervislikum, kui üldse koju jääksin. Mille peale mina leidsin, et jätan oma arvamuse parem enda teada.
Aga lastest on muidugi kahju. Meie järelkasvu paremad esindajad ei tee enam ju lehmal ega mootorrattalgi vahet, nüüd juuritakse lilled ja rohi ka õuest välja. Ja kui juba jutt selle fakti peale läks, ootan suure põnevusega, millal lasteaedades suitsetamine ja alkoholijoomine ära keelatakse.
Kui keelatakse, on noored inimesed elu rõõmudest ilma nagu töömehed palgarahast. Ja mina ei tea üldse, mis nendest niimoodi lõpuks kasvab. Tulevad kas minusugused ehk võib-olla hullemadki, hoidku selle õnnetuse eest!