Koolid, kus kell enam ei helise

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vatla kooli kokkutuleku eel sättisd näitust üles (vasakult) selle kooli kunagine õpilane Margit Merila, lapsevanem Koidu Kütt, kunagine õpetaja Maret Orulepa ja kunagine õpilane Triin Vare.

FOTO: Urmas Luik

Taasiseseisvunud Eesti ajal haldus­reformijärgsel Pärnumaal on suletud üle paari­kümne maakooli, neist paljude hooned on jäänud saatuse hooleks, osa müügis, osa eraomandis, osa avalikus kasutuses. Aga igaühega neist käivad kaasas põlv­kondade pikkused meenutused, meie enda, vanemate ja vana­vanemate lapsepõlv ja noorusaeg.

Vatla mõisa häärberi peaukse ees istub valge pitslinaga kaetud ümmarguse laua taga neli naist, kelle ees on sületäis albumeid ja kohvitasside vahel kõrgub igas mõõdus mustvalgete fotode kuhi. Seda kuhilat nad huviga uurivadki, et valida välja need, mis on näitusel üleval täna, 1. septembril Vatla kooli vilistlaste kokkutulekul.

Hõbejuukseline Maret Oru­lepa tuli külakooli esimesse klassi 1955. aastal, hiljem oli ta siin õpetaja ja õppealajuhataja ning läks siit 1997. aastal tööle Kõmsi kooli.

Paadrema külaseltsi hing, ­raamatupidaja Margit Merila hakkas Vatla põhikoolis käima neljandast klassist.

Vatla raamatukogu juhataja Triin Vare on jäänud oma kunagise kooli majahaldjaks, sest kohalik vaimuvaramu asub Maydellide aadlisuguvõsalt võõrandatud mõisa peahoone teepoolses otsas.

Need ei ole ainult aja ringid, mis selle maja tühjaks viisid.
Maret Orulepa

Statistik ja Vatla kooli hoolekogu viimane esimees Koidu Kütt on mehe suguvõsalt kuulnud lugusid sõjaeelsest koolielust. Tema pere vanem laps jõudis Vatlas ­lõpetada, noorem pidi pärast kolmandat klassi minema teise kooli, sest vahepeal jõudis Hanila vallavolikogu teha Vatla kooli sulgemisotuse. “Vatla kooli on lõpetanud 1004 õpilast, peale nende paarsada, kes olid siin lühikest aega,” haarab Kütt jutuotsa. Ta teab sedagi, et keskmine klass oli kümne õpilasega, et kõige popim tüdrukunimi on olnud Linda ja poisil Endel, et 1997. aastal lõpetanud 70. lennus olid ainult poisid ja viimases, 2017. aasta 89. lennus ainult tüdrukud.

Vatla mõisa tiigijääl mängisid poisid talviti hokit.

FOTO: Urmas Luik

“Minu klass oli teisel korrusel. Minu ajal oli vähe lapsi, olen õppinud neljandas klassis isegi nii, et meid oli neli klassi koos, aga 1970.–1980. aastad – see periood oli hoopis midagi muud: lapsi oli palju, üle 160,” meenutab Maret ehk õpilastele õpetaja Orulepa, kes andis ainetunde keemiast kirjanduseni, eesti keelest saksa keeleni.

“Maret andis meile saksa keelt, tegi selle nii selgeks, et käisin Haapsalus olümpiaadil,” ­särab Merila, nagu näeks ta ennast taas siin koolipingis. “Meil oli hästi suur klass: 16 poissi ja kaheksa tüdrukut. Õpetajate hulgas käis pingpong, keegi ei tahtnud seda klassi endale, liiga suur ja palju poisse. Aga Tamara Viikmann oli äsja tulnud vene keele õpetajaks, arvas, et tema saab meiega hakkama, ja sai ka.”

Vatla koolis toimunut meenutasid (vasakult) endine õpetaja Maret Orulepa, vilistlased Margit Merila ja Triin ­Vare ning arhiive uurinud Koidu Kütt. Albumid võeti kohvitades ette vana kooli sammaste all.

FOTO: Urmas Luik

“Need ei ole ainult aja ringid, mis selle maja tühjaks viisid,” ­tõdeb Orulepa. “Ümberkaudu on valla koolid kõik väikesed ja omanäolised ja suurepärased, aga lapsi ei ole, sest maa on tühi. See ongi see viga, meie süsteemi ­viga: põlvkonna vältel on jäänud maa tühjaks.”

Vatla kooli vilistlased plaanivad luua mittetulundusühingu, et säilitada oma kooli mälu, ajalugu ja meenutused. Suur eeltöö selleks on tehtud.

30 kilomeetrit Vatlast asub Tõhela, kus kooli mainiti esimest korda 1767. aastal ja regulaarset haridust võis taga nõuda 1872. aastast. 1. septembril 1999 seal külas enam koolikell ei helisenud.

Mõni töötaja ei julgenud seal õhtusel ajal üksinda ­olla, eriti teisel korrusel ­õpetajate toa poolses osas.
Kirsti Talu

Haridusasutus, viimase nimega Tõhela lasteaed-algkool toimetas omaaegse kirikumõisa hoones 1949. aastast. Kooli viimane ­juhataja oli Kirsti Talu. “Siis oli selline poliitika ja laste arv oleks juba paari aasta pärast palju vähenenud,” räägib ta. “Mingil hetkel poleks mõtet olnud seda pidada.” Siiski tõdeb Talu, et sulgemise ajal oli lapsi omajagu, rohkem kui nii mõnelgi aastal enne seda.

Pootsi kool töötas mõisvalitseja majas, sulgemise järel on seal hooldekodu, raamatukogu, vaibakoda.

FOTO: Meelis Kalme

Lapsevanemad olid muidugi tugevalt selle vastu, et asutus suletakse, kohale kutsuti meediagi. “See on vist loomulik reaktsioon, kui mingi väike kool kinni pannakse. Siis on mõte, et küla jääb tühjaks.” Talu tõdeb, et praegu ei ole vahemaad enam nii määravad, aga toona tundus väikese lapse igal hommikul 12 kilomeetri kaugusele lasteaeda või kooli saatmine ­hirmutavgi. Tõhela kandi õpilased jätkasid Tõstamaa keskkoolis.

Sulgemise ajal töötas koolis pea seitse inimest, neli ­pedagoogi ja mõni toetav töötaja. Sulgemise järel läks üks õpetajaist pensionile ja ülejäänud Tõstamaale erialasele tööle.

Pärast haridusasutuse sulgemist on läinud liikvele jutud kummitustest. Kohaliku kasutatud kauba äri pidaja käis alles mullu selgeltnägijate saates, kus kurtis, et hoones leidvat aset veidrad juhtumised.

“Krõbinat oli ikka kuulda. Mõni töötaja ei julgenud seal õhtusel ajal üksinda olla, eriti teisel korrusel õpetajate toa poolses osas,” räägib kunagine koolijuht. “Seal oli pisike ruum, kus oli hääli kuulda. Samal ajal on see vana maja, tuvid on räästa all.”

Talu nendib, et ise ta miskit eriskummalist seal märganud ­pole.

Endine Tõhela algkool jääb Pärnu linna nagu ­kummitus.

FOTO: Meelis Kalme

Kui kummitused siin hoones toimetaksid, oleksid nad ainukesed, sest Tõhela koolimaja on hüljatud. Auväärse ajalooga ehitis on tõeliselt trööstitus olu­korras. Võssa kasvanud ja hooldamata hoone ümber jalutades võib näiteks märgata eest ­tõmmatud ust, mis vastu maja kunsti­päraselt vildakalt seisma sätitud.

25 aastaga suletud koolide saatus

Kloostri algkool
– Lääne­ranna vald, eraomandis;
Samliku kool
– Põhja-Pärnumaa vald, matkamaja;
Viira kool
– Tori vald, ­psüühiliste erivajadustega noorte kodu;
Veelikse algkool
– Saarde vald, eraomandis;
Jäärja algkool
– Saarde vald, korterelamu;
Kaansoo algkool
– Põhja-Pärnumaa vald, eraomandis;
Tarva algkool
– Lääneranna vald, seisab tühjana;
Oidrema algkool
– Lääneranna vald, eraomandis;
Paadrema algkool
– Lääneranna vald, külaseltsi kasutuses kogukonnamajana;
Kanaküla algkool
– Saarde vald, eraomandis;
Kabli algkool
– Hääde­meeste vald, eraomandis;
Selja algkool
– Tori vald, plaanis teha üldhoolde­kodu;
Tihemetsa põhikool
– ­Saarde vald, Allikukivi veinimõis;
Massiaru algkool
– Häädemeeste vald, loomekeskus;
Aruvälja kool
– Audru osavald, müügis;
Lavassaare kool
– Audru osavald, lasteaed;
Kasari kool
– Lääneranna vald, seisab tühjana;
Seljametsa kool
– Paikuse osavald, lasteaed;
Suigu kool
– Tori vald, lasteaed;
Kaelase riigikool
– Põhja-Pärnumaa vald, eraomandis;
Tali kool
– Saarde vald, ­plaanitakse müüki;
Vatla kool
– Lääneranna vald, raamatukogu, ­kogukonnaruumid.
Pootsi kool
- Tõstamaa osavald, hooldekodu;
Tõhela algkool
- Tõstamaa osavald, seisab tühjana;
Taali kool
- Tori vald, seisab tühjana.
Andmed: Postimees, Pärnu Postimees
Tagasi üles