Reedel, 11. novembril möödub 93 aastat omakaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu moodustamisest, samal kuupäeval tähistab oma aastapäeva Kaitseliidu Pärnumaa malev, millel koos eriorganisatsioonidega on 1807 liiget.
Mehis Born: Kaitseliit pühendab aega ka olnu talletamisele
9. november 2011, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtpäeva eel rääkisime Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealiku major Mehis Borniga, kes tuli siia Sakala maleva pealiku kohalt ja on praeguses ametis 7. aprillist 2006.
Organisatsiooni aastapäeval toimub Pärnus malevapealiku pidulik vastuvõtt, tunnustamaks parimaid kaitseliitlasi.
Kaitseliidule mõeldes kerkib silme ette selle liikmetest kujunenud kuvand: lapilistes riietes habetunud mehed täristavad relvi ja jooksevad padrikus.
Taasiseseisvumise järel saame rääkida sõjaväeliselt korrastatud, väga konkreetsest ja sihipärase väljaõppega organisatsioonist. Kui 1990ndate alguses võiski olla nii, et Kaitseliidu ridades olid ehk karvasemad mehed kui praegu ja tegevus võib-olla ei olnud nii süsteemne, siis nüüdseks on see pilt kardinaalselt muutunud.
Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele tuginedes ja omaalgatuslikult suurendada rahva valmisolekut, et kaitsta koduriigi iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Aga millised ülesanded organisatsioonil veel on?
Rahuajal näiteks olla kriisiolukordade lahendamisel abistaja rollis. Kui võtame metsatulekahjud, siis see on siseministeeriumi ja päästeameti lahendada probleem, aga neil on alati võimalik kaasata kaitseliitlasi. See on kõigi rahuaegsete asjade puhul niimoodi.
Malevas on rühm spetsiaalselt välja õpetatud inimesi, keda saab kaasata kadunud inimeste otsingutesse, näiteks aitame otsida metsa eksinuid. Suvel võtsid meie jalaväekompanii ja ohvitserid osa rahvusvahelisest kriisiohjeõppusest Leedus, kus samuti ammutati asjakohast kogemust.
Suvel avati Kaitseliidu Pärnumaa maleva algatusel Mihklis mälestuskivi metsavend Ants Kaljurannale. Malevkondade liikmed hoiavad korras mitut tähistatud paika. Kas jäädvustate möödanikku missioonitundest?
Organisatsiooni ajaloo talletamine, sõjaajaloo uurimine ja projektid, millega Pärnumaa malev toimetab, on pigem missioonitundest tehtud ning me jätkame sellega. Järgmise aasta ettevõtmine on näiteks Mihkli kalmistule sängitatud Mihkel Havi nimelise metsavennagrupi hauaplatsi tähistamine. Aastaid tagasi leiti langenud võitlejad oma punkrikohast üles ja maeti ümber. Matmispaik on aga veel väärikalt tähistamata. Põhitegijateks saavad seal Soontagana ja Korbe malevkonna mehed.
Milline roll on Naiskodukaitsel?
Naised täidavad malevas pigem oma emalikku rolli, aitavad Kaitseliidu meesperet nii heas kui halvas ja kui meestele meeldib toimetada eesliinil, siis naised kindlustavad meile tagala. Samal ajal on Kaitseliidus õrnema sugupoole esindajaid, kes meeste keskel peavad nendega võrdselt sammu.
Kaitseliidul on ligi 12 000 liiget ja kui Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred kaasa arvata, üle 19 000 vabatahtliku. Nii et ridade täienemise üle see organisatsioon vist küll muretsema ei pea.
Kasvatame järelkasvu Noorte Kotkaste ja Kodutütarde kaudu. Paneme rõhku isamaalisusele ja kaitsetahtele.
Oleme püüdnud alati vastu tulla koolidele ja lasteaedadele, kuhu meid tihti kutsutakse. Lasteüritused ongi eelkõige Noorte Kotkaste ja Kodutütarde korraldada.
Organisatsioonil on tegevuste loetelus riigi- ja sisekaitse ning pääste kõrval märgitud seltskondlik tegevus. Miks?
Kaitseliidu siseelu ei ole ainult õppustel ja harjutustel osalemine või paraadil marssimine, oluline roll on tõepoolest seltskondlikul tegevusel, sest ühine vaba aja veetmine, näiteks ekskursioonid või suvepäevad, hoiabki organisatsiooni koos. Kui ühte või teist ei oleks, kaoks tervik ja jätkusuutlikkus muutuks küsitavaks.