Linnalehmad jätkavad rannaniidul nosimist kevadel

Praeguste plaanide kohaselt tulevad sarvikud taas Pärnu rannaniidul roogu pügama kevadel.

FOTO: Ants Liigus

Pärnu rannaniidul rohtu ja pilliroogu krõmpsutanud ligemale 40 Šoti mägiveist viidi Viljandimaale talvituma, plaanide kohaselt jätkavad loomad rannaniidul pilliroo hävitamisega tuleva aasta mais.

FOTO: Ants Liigus

Loomade omaniku Georg Artma (pildil) sõnutsi sai loomad talvekorterisse kolitud paar nädalat tagasi ja oodata on poegimisperioodi. „Tegelikult peaksid nad poegima pärast uut aastat, aga üks veis jõudis plaaniväliselt juba praegu sellega hakkama saada,“ seletas Artma.

Sarviliste peremehe jutu järgi kulges tänavune karjatamishooaeg Pärnus rahulikult ja suuremaid takistusi ette ei tulnud. Peamiselt segasid karjatamist rannaroostikus prügi ja sügistormid, mis niitudel veeseisu tõstsid.

Artma rääkis, et sügisel sai tehtud ettevalmistusi kevadhooajaks. Niideti karjamaid, et kevadel rohi paremini kasvama hakkaks, samuti korjati kokku prügi. „Kõige ohtlikumad on veistele kiletükid ja muu taoline, mille loom võib sisse süüa ja selle tagajärjel isegi surra,“ rääkis ta.

Loomapidaja arvates võiksid rannas asuvad prügikastid pisut toekamad olla. „Korjasime prahi ilusasti kokku ja panime pürgikasti, kuid tormi tõstetud vesi ajas selle ümber ja viis sodi taas pilliroo vahele tagasi,” tõdes ta.

Loomadelgi on sügistormide ajal raske. Ujuda nad oskavad, aga tõusuveega ei tule paksus pillirootihnikus ujumisest suurt midagi välja. Seni on läinud õnneks ja ükski loom pole viga saanud. Selle tarvis aga, et loomadel oleks tõusuvee aegu lihtsam varjupaika leida, niideti Papiniidu tänava kandis rannajoonest kalda suunas roostikku rajad, kus loomad võiksid vabamalt liikuda.

Kevadel on Artma sõnutsi plaanis korraldada Pärnu rannaniidul enne loomade tulekut koristustalgud. Talgute korras korjati seal prügi tänavu kevadelgi ja linnaelanikud võtsid sellest ettevõtmisest usinasti osa.

Praegu on põneva väljanägemisega mägiveised Kõpu kandis talvekorteris, kus neile on varutud heina ja söödalisandeid.

Sarvilisi oodatakse Pärnu randa tagasi järgmistelgi aastatel, sest kokkuleppel Pärnu linnavalitsusega peavad nad 2014. aastaks nosima puhtaks 56 hektarit rannaniite.

Tagasi üles