Pärnu linnavalitsuse 2. novembri istungil suunati volikokku eelnõu, millega soovitakse muuta Pärnu linnavolikogu 18. märtsi 2010 määrust number 11 “Jäätmehoolduseeskiri” (JHE).
Küsimusi tekitav määruse eelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu 2. paragrahvi punktid 6–11, millega muudetakse JHE paragrahve 17 ja 18, puudutavad korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Kui kehtivas JHEs on mitteliitunuks lugemise aluste loetelu avatud, siis nüüd on jäätmeseadus muutunud ja sätestab korraldatud jäätmeveost vabastamise ainsa alusena juhtumi “kui kinnisasjal ei elata või kui kinnisasja ei kasutata”.
Peale selle sätestab jäätmeseadus, et korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatu kohustub esitama kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks kirjaliku kinnituse, et kinnisasjal ei ole mitteliitunuks loetud perioodi kestel elatud või kinnisasja pole kasutatud.
Kui 20. jaanuariks kinnitust ei esitata, loetakse jäätmetekitaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Eelnõuga tuuakse nimetatud sätted JHEsse üle ja tunnistatakse kehtetuks või muudetakse sätteid, mis seni võimaldasid vabastada jäätmetekitajaid korraldatud jäätmeveost muudelgi alustel.
Samuti sätestatakse alused, millal majandusosakonnal on õigus lõpetada jäätmetekitaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine enne tähtaja lõppu. Nimetatud alused kehtivas JHEs puuduvad.
Küsimus puudutab korraldatud jäätmeveost vabastamise eelnõus toodud lõiku ”korraldatud jäätmeveost vabastamise ainsa alusena juhtumi, kui kinnisasjal ei elata või kui kinnisasja ei kasutata”. Mida tähendab “kui kinnisasjal ei elata”? Kas kinnisasjal ei tohi käia, seal maad kaevata, muru niita, puhata, päikest võtta, harvadel juhtudel ööbida? Mida tähendab “kui kinnisasja ei kasutata”? Ja veel: kas neid kahte tingimust vaadeldakse koos või eraldi?
Kas nõue kasutada jäätmete kogumiseks ainult biolagunevaid prügikotte on sätestatud JHEga, lähtub Pärnu linnavalitsuse ja prügifirma vahel sõlmitud lepingust või on see prügifirma nõue, mis on kehtestatud juba pärast lepingu sõlmimist?
Need küsimused tekkisid seoses Savi tänava ja Ehitajate tee vahelise piirkonnaga, kus varem olid aianduskooperatiivid, praegu aga eramud ja suvilad. Paljud sealsete kinnistute omanikud elavad linnakorterites, käivad suvilas aiatööd tegemas ja puhkamas, sedagi vaid kevadel ja suvel.
Enamik neist kompostib biolagunevad jäätmed ja põletab kuivanud oksad ahjus või kaminas. Olmejäätmeid tekib minimaalselt, taara viiakse vastuvõtupunkti, plastpakendid avalikesse pakendikonteineritesse, ohtlikud jäätmed OÜ Paikre sorteerimisjaama Raba 39, papp ja paber Kirsi tänava vastuvõtupunkti, ülejäänud pisku läheb oma alalise elukoha prügikonteinerisse. Seega tuleks sealsete kinnistute omanike liitumist korraldatud jäätmeveoga vaadelda individuaalselt, lähtudes sellest, kas seal elatakse alaliselt, perioodiliselt või harva.
Oleks hea, kui neile küsimustele vastaks Pärnu Postimehes neis asjus kompetentne linnavalitsuse ametnik, nii saaksid vastuse paljud Savi tänava – Ehitajate tee vahelise elamu- ja suvilapiirkonna inimesed ja linnaametnikud võiksid tegelda oma põhitööga ega peaks vastama igaühele eraldi.
Linn peaks hoolt kandma, et selle piirkonna tänavad oleks talvel lumest puhastatud ja lumi poleks lükatud sõiduteelt väravate ette, nagu siiani on tehtud, siis ei saadetaks inimestele tühisõiduarvet.
Olen seisukohal, et need, kellel alalises elukohas tekivad jäätmed, peavad liituma korraldatud jäätmeveoga, ometi ei tohi läbi mõtlemata määruste ega korraldustega luua olukorda, kus jäätmeid peab prügifirma kasumi teenimiseks kunstlikult tekitama.
Jäätmemajanduses peaks valitsema vabaturg nagu muudel elualadel, ainult nii saame loota, et hinnad hoitakse mõistlikul tasemel. Õige pea saame oma korteriühistus teada, kui odav on linna määratud jäätmevedaja, võrreldes eelmisega.
Olles koos teiste tervisesportlastega hoolitsenud aastaid Raeküla terviseradade äärse metsa puhtuse eest ja näinud, mida metsa veetakse, arvan, et prügikoti või -konteineri olemasolu elukoha juures ei välista suuregabariidiliste jäätmete, nagu ehituspraht, autorehvid, sokutamist metsa alla.
Seepärast on tähtis tõsta inimeste teadlikkust oma elukeskkonna puhtuse hoidmisel ja seda alates koolist. Ma ei kutsu inimesi ”koputama”, kuid metsas liikudes tuleb otsustavalt sekkuda, kui juhtute nägema metsaaluse prügistamist.