Pärnus uues muuseumihoones avatakse esimene näitus

Olev Siinmaa bareljeef Pärnu Hansagümnaasiumis. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Alates laupäevast saavad huvilised astuda esimest korda üle Pärnu uue muuseumihoone ukseläve, kus avatakse legendaarse Pärnu linnaarhitekti Olev Siinmaa 130 aasta juubelile pühendatud näitus „Rannalinn, seenrõdu ja viinakapp“.
 

Näitusel esitletakse Siinmaa kui arhitekti tegutsemisväljundeid. Peale rikkaliku fotomaterjali on väljas tema loodud originaalmööbel ja -projektid.

Olev Siinmaa on üks eesti legendaarsemaid arhitekte, kes seostub eelkõige Pärnuga. Siinmaa funktsionalismi abil antud kuju modernsele rannaelule ja suvitamisele on üks helgemaid mälestusi esimesest iseseisvuse ajast.

Siia seltsivad valged funktsionalistlikud villad kui elitaarne koduideaal. Eestlastele on alati meeldinud uskuda, et Pärnu heledad majad näitavad, kui  euroopalikult moodsad me olime ja kui hästi elasime Eesti ajal enne Nõukogude okupatsiooni. Elu helge pool on andnud Pärnule nii tugeva kuvandi, et linnaarhitekti tööd sotsiaalehituse valdkonnas pole eriti märgatud.

Siinmaa on tuntud ka oma rahvusliku mööbli poolest riiklikele esindusehitustele.

Tema püüded tuua punutud põhjaga toolide abil rahvuslikku meeleolu Rannakohviku betoonseene kõrvale ja funktsionalistlikku silepindsust Oru lossi Eesti tubade mööblisse viisid siiralt ellu Pätsi rahvuslikku ideoloogiat. Pealegi milline ilus Tuhkatriinu lugu provintsilinna arhitektist kavandamas presidendi ruume, viinakappi Eesti tuppa Kadrioru lossis.

Siinmaa elukaar ei olnud tüüpiline. 20. aastates oli ta Pärnus edukas tisler, kes tasapisi võttis isalt töökoja üle ja tõusis Pärnu vaesest eestlaste linnaosast Ülejõelt tegema sakslaste raekojale uut mööblit. Siinmaa oli 30, kui legendi järgi Riiast toodud naine nõudis, et tuleb edasi arhitektiks õppida. Konstanzi tehnikumi lõpetamise järel puhkes Esimene maailmasõda, mis lükkas karjääri alguse veelgi edasi. Arhitektuuriga hakkas ta tegelema alles üle neljakümnesena ja pea kogu ta looming mahub 15 aasta sisse. Funktsionalismiga suhestub ta alles napilt enne 50aastaseks saamist.

Siinmaa lahkus Eestist Nõukogude vägede eest 1944. aasta sügisel suure põgenemise käigus. Nagu pagulastega ikka, teati neist vähem ja siiajäänud mäletasid ajaloo oma kasuks ümber, mistõttu neist sündisid suuremad legendid.

Siinmaa avastati 1970. aastatel, kui noored Tallinna arhitektid hakkasid oma loomingus silda ehitama eestiaegsete funktsionalistidest vanaisadega.

Vahepealse 30 aastaga on vahetunud põlvkond. Siinmaa loomingu uus näitus peaks eelmisest õppinuna avama selle eesti arhitektuuri klassiku kaasaegsetest vaatenurkadest.

Näituse avamisele eelneb temaatiline konverents Pärnu muuseumis 11. novembril. Näitus jääb avatuks 11. detsembrini. Järgmise aasta veebruaris saab näitust näha Tallinnas Eesti arhitektuurimuuseumis Rotermanni Soolalaos.