Mina kuulun nende inimeste hulka kellele sport ja sellega seonduv ei paku vähimatki huvi.
Kas jalgpall on tõesti elulise tähtsusega mäng?
Vaadanud olen ainult korvpalli, sest seal visatakse korve suhteliselt kiiresti ning kaugvisked on 3- e, tavavisked 2- e ja vabavisked 1- e punktilised (või kuidas neid numbreid korvpallis nimetatakse?!) ning vaatasin ainult siis, kui Tallinna Kalev mängis mõne naaberriigi võistkonnaga.
Mis puutub jalgpalli, siis mis põnevust selles olla saab kui tundide viisi aetakse palli taga ja mõnikord ei saadagi väravat lüüa? Aga paistab, et see on teatud grupile inimestele vaatamiseks ja kaasaelamiseks supermäng.
11.11.11 kuupäeval oli ka mäng ning mina seda mõistagi telerist ei vaadanud ja olin samal ajal facebookis ning OH SINA JEERUM (kui kasutada Uduvere ehk Kärna Ärni sõnu) kui ühekorraga sai facebooki avaleht sellist roppust ja sõimu täis, et õudne kohe. Neid "karvaseid" oli ikka niipalju mitmete kasutajate poolt facebooki kirjutatud, et mõni nõrganärviline oleks ilmselt ära minestanud.
Kõige toredama lause kirjutas aga laulja Anne Loho, et tulla võiks ülevabariigiline elektrikatkestus, et jääks "sõda" ära.
Kas tõesti on jalgpall siis mäng "mõisa" peale, et paljudel närvid nii püsti, et jube kohe. Mingid tegelased olid ühes puhkeasutuses lõhkunud mööblit ja lilli koguni.
Tänaseid tippsportlasi ma isiklikult ei tunne, aga olen kokku puutunud Raio Piiroja ema Anne Raudnageliga ning tema ämma Anita Raudnageliga. Anita suvekodu asub Jõesuus Tori vallas ja eks ka Raio Piiroja on seal kala püüdmas käinud.
Minu naabrinaise Meida õepoeg Andrus Nagel mängis kunagi korvpalli Tallinna Kalevis.
Tublit sportlast Tiina Talv- Põldmaad aga tundsin juba lapsest saadik, sest tihti käis ta Ritsu talus vanaema Leida Juurikasel ikka külas ja oli väga lahke ja südamlik tüdruk. Kahjuks tänaseks ei ole meie hulgas enam ei Leida Juurikast ega ka Tiina Põldmaad.