L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaja Kukk: Kommentaar artiklile „Politsei alustas enesetapu uurimiseks distsiplinaarmenetlust”

Kaja Kukk
, Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemkomissar
Kaja Kukk: Kommentaar artiklile „Politsei alustas enesetapu uurimiseks distsiplinaarmenetlust”
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemkomissar Kaja Kukk.
Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemkomissar Kaja Kukk. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Vaata ka: „Politsei alustas enesetapu uurimiseks distsiplinaarmenetlust”

Peame vajalikuks avalikkust informeerida, et artiklis esineb teatud ebatäpsusi või mitmeti tõlgendatavaid asju, mis võivad luua tegelikkusest vale ettekujutuse. Ilmselt võisid eksitused tekkida seetõttu, et küsimused esitati telefonitsi ja suulise vestluse käigus võis esineda üksteise vääritimõistmisi.


Esmalt meie südamlik kaastunne noormehe lähedastele ja siiras kahetsus, et peame kurba teemat jätkuvalt meedia vahendusel arutama. Kurb, et on neid, kes vihjetena pakuvad meediale materjali teiste inimeste valuga arvestamata, sest politsei ei pea õigeks enesetappude avalikku arutelu.



Eksitav on juba pealkiri, sest noormees oli toimetatud kainenemisele ja paigutatud kainestuskambrisse, mitte arestimajja. Enesetapu sooritas ta seega samuti kainestuskambris, mitte tavamõistes arestimajas.



Pikemalt meedia vahendusel kommentaaride jagamist ei ole me pidanud vajalikuks noormehe lähedaste huvides, soovides neid säästa täiendavatest üleelamistest.



Lähedaste teavitamise kohustus lasub politseil, kuid vajadusel kasutame vastavate erioskustega koostööpartnerite abi.



Käesoleva juhtumi puhul pidasime õigeks paluda kaplani abi. Politsei ise hingeabi osutamisega ei tegele, sest meil ei ole vastava ala spetsialiste. Kõnealuse juhtumi puhul palusime kaplani abi kurva sõnumi edastamisel, tema oli ka lähedastele toeks ja hingeabi osutamas.



Kuidas õnnetu juhtum politseimaja kainestuskambris aset leida sai, selgub distsiplinaarmenetluse tulemusel, menetluse käigus me selle kohta lisainfot menetluse objektiivsuse huvides ei väljasta.



Meedia vahendusel ei anna me teada ka sellest, mida ja kuidas noormees kasutas, et elust lahkuda. Kurb, et sel teemal on keegi pidanud vajalikuks oma oletusi avalikkusele jagada ja toimunust ebaõige pildi loonud.



Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele viiakse menetlus läbi ühe kuu jooksul. Tähtaega võib pikendada kui juurdlusalusel isikul on mingil põhjusel teenistussuhe peatunud (haigus, puhkus vms).



Nii nagu eelpool märgitud sai, toimetati noormees kainenema, mitte arestimajja ja tema puhul kasutati käeraudu vaid politseiasutusse toimetamisel, nii nagu kehtiv kord ette näeb. Autost väljumisel võeti käerauad ära ja kainenemise ajal neid enam ei kasutatud, sest selleks puudus vajadus.



Juhtunu avastamisel püüdis üks kainestusmaja töötaja noormeest elustada, teine kutsus kiirabi.



Kahjuks ei andnud ei meie maja töötaja ega meedikute püüdlused tulemusi ning noormeest ei õnnestunud elustada.

Tagasi üles